Uurimustööde konkursilt: Krüptovaluuta tehingute ja aruandluse finantsaudit

Autori lühitutvustus: Maret Niitla on kolmeaastase staažiga audiitori assistent OÜ-s Rödl & Partner Audit ning lõpetanud magistriõpingud TalTechi ärirahanduse ja majandusarvestuse õppekava audiitortegevuse suunal. Ehkki magistritöö on kirjutatud krüptovaluutadega isiklikult või tööalaselt kokku puutumata, on töö valminud nii juhendajate, intervjueeritud ekspertide, rahvusvaheliste juhendmaterjalide kui ka Mareti kolleegide toel.

Magistritöö pealkiri: Krüptovaluuta tehingute ja aruandluse finantsaudit

Magistritöö lühikokkuvõte:

Krüptovaluutade esitusviis on seni lõplikult käsitlemata nii rahvusvahelises kui ka kohalikus raamatupidamise standardis. Finantsaruannete kasutajad eeldavad aga aruannete võrreldavust ja läbipaistvust, pealtnäha just seda, mida krüptovaluutade kasutamine võimaldab moonutada.  Magistritöö selgitab välja, kuidas on võimalik krüptovaluutade tehinguid kajastada ja auditeerida. Käsitletud on nii krüptovaluutade olemust kui ka nendega kaasnevaid õigusakte ja arvestuspõhimõtteid, krüptovaluuta kirjetega kliendi auditeerimise lähtekohti ja koostatud on eriomane riskihinnang koos auditi plaaniga.

Lõpptulemusena on välja toodud järgnevad kõige olulisemad järeldused ja ettepanekud:
– Taksonoomia võiks võimaldada esitada bilansikirjet „PTP-instrumendid” ja/või  „virtuaalvääringud”. See väldiks probleeme krüptovaluutadele sobiva kirje määramisel ning toetaks järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi. Audiitor ja aruannete kasutajad peavad arvestama krüptovaluutade maksevahendina kasutamise mõju rahakäibe aruandele.
– Krüptovaluuta arvestusviis sõltub nii krüptovaluuta majanduslikust sisust ja eesmärgist kui ka tingimustest, mis ostja ja pakkuja vahel kokku lepitakse, ning aktiivse turu olemasolust.
– Ehkki krüptovaluutasid on mitmeid erinevaid, on riskid samalaadsed. Riskid on seotud eelkõige krüptovaluuta olemasolu, omandiõiguse, kõikehõlmavuse, väärtuse ning esitusviisiga. Teatud olukordades peab audiitor täiendavalt käsitlema tegevuse jätkuvusest, periodiseerimisest, valesti adresseeritud ja seotud osapoolte vahelistest tehingutest tulenevaid riske. Autori ettepanek on täiendada standardset audiitorile esitatavat dokumendivormi seotud osapoolte kohta veeruga „Krüptovaluuta rahakottide avalikud aadressid“.
– Audiitoril on võimalik tõendusmaterjali koguda kasutades vastava krüptovaluuta avalikku plokiahela registrit block explorer, mille abil saab veenduda krüptovaluuta rahakoti saldos ning analüüsida tehingute ajalugu, kui on teada auditeeritava äriühingu krüptovaluuta rahakoti avalik aadress. Omandiõiguse testimiseks võib audiitor paluda juhtkonnal teha ülekandeid rahakottide vahel ning kontrollida, kas tehingud toimusid. Puudub aga võimalus saavutada täielik kindlus, et auditeeritaval äriühingul on ainsana ligipääs rahakotile, ehkki riski vähendab multisignature rahakott. Protseduurid, mida kavandada teiste väidete testimiseks,  ei erine oluliselt meetmetest, mida kasutatakse analoogilistel arvestuspõhimõtetel kajastatavate finantskirjete suhtes.

Magistritöö idee oli laiendada, koondada ja jagada teadmisi krüptovaluutade tehingute ja aruandluse auditeerimisest, ehkki magistritöö tulemuste põhjal on võimalik sisse seada ka krüptovaluutadele eriomane sisekontrollisüsteem. Uuringu põhjal võib järeldada, et krüptovaluutadele eriomase aruandluse auditeerimine ei erine põhimõtteliselt teistest eritöövõttudest. Sarnaselt tuleb omandada esmalt teadmised  komponendi olemusest, oskamaks hiljem iseäralikke riske ära tunda ning maandada. Senine piiratud kogemus ja krüptovaluuta valdkonna eripära nõuavad aga rohkem standardsete protseduuride kõrval kastist-välja-mõtlemist.

Magistritöö terviktekst on kättesaadav https://audiitorkogu.ee/est/2019-aasta-tood.