1. Auditi ja ülevaatuse aktsepteerimise piirangud

      1.1 Küsimus:

Kas ja kuidas võin ma aktsepteerida uue kliendi audiitorkontrolli töövõtu, kui mul on põhjust eeldada, et töövõtt võib lõppeda arvamuse avaldamisest loobumisega?

1.1. Vastus:

Sellistel juhtudel peaks audiitor küsima endalt järgmisi küsimusi või kaaluma järgmisi asjaolusid:

1. Kas arvamuse avaldamisest loobumise aluseks on juhtkonna või valitsejate kehtestatud piirang audiitori töö ulatusele, mis viiks arvamuse avaldamisest loobumiseni?

a. Kui jah, siis kooskõlas ISA 210.7 ja ISRE 2400.29 e) ei tohiks audiitor sellist töövõttu aktsepteerida. Olukordi kus piirang pole juhtkonna/valitsejate kehtestatud, kõnealused standardi punktid ei reguleeri.

2. Kuidas mõista standardis toodud fraasi „juhtkonna/valitsejate kehtestatud piirang“?

a. Selle osas pole ühest käsitlust. Kindlasti on selliseks piiranguks juhtkonna pahatahtlikult seatud piirang või soovimatus eemaldada piirangut, mille eemaldamine on talle jõukohane. Vahest võib olla raske hinnata, kas piirang on kehtestatud juhtkonna poolt või tekkinud neist sõltumatult ning seni juhtkonna poolt eemaldamata. Selge ja teostatava plaani olemasolu piirangu eemaldamiseks ning juhtkonna kavatsus selle elluviimiseks võib olla aluseks piirangu käsitlemisele sellisena, mis pole juhtkonna poolt kehtestatud. Kui audiitor sellisel juhul jõuab töövõtu aktsepteerimiseni, peaks ta töövõtu dokumentatsioonis säilitama antud küsimuse käsitlemisel tehtud otsustused.

3. Kuidas mõista ISA 210 standardis toodud punkti 7 ja ISRE 2400 punkti 29 e), mille kohaselt võib audiitor aktsepteerida juhtkonna poolt kehtestatud piirangu olukorras töövõtu, juhul kui seadus seda nõuab? Kas kriteeriumitele vastavatele ettevõtetele Eestis kehtestatud audiitorkontrolli kohustust saab pidada selliseks olukorraks, millele eeltoodud ISA punkt viitab?

a. Vastus sellele on, et ei saa pidada selliseks olukorraks, kuna Eestis ei eksisteeri kohustust audiitorile töövõtu aktsepteerimiseks. Küll aga eksisteerib kohustus juhtkonnale tellida raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll. Kui nüüd juhtkond ise tekitab piirangu, mis ei lase audiitoritel audiitorkontrolli töövõttu aktsepteerida, siis ainukene lahendus olukorrale on juhtkonna poolt kõnealune piirang eemaldada. Vastasel juhul jääb ettevõttel audiitorkontroll teostamata ning ettevõte läheb teatud aja möödudes sundlikvideerimisele.

2. Raha makseteenuste pakkujate kontodel:

2.1 Küsimus:

Viimastel aastatel on Eesti firmad hakanud kasutama makseteenuste pakkujaid (näiteks Paysera, Wise jm). Nende makseteenuste pakkujate puhul ei ole alati võimalik  saada klassikalist audiitori saldokinnitust, veel vähem saadetakse seda digiallkirjastatult otse audiitorile. Pangandus muutub, milline on tulevikus aktsepteeritav saldokinnitus audiitori jaoks? Kas juhul kui kinnitust ei saa, millised võiksid olla alternatiivsed protseduurid?

2.1 Vastus:

Kui tegemist on auditi seisukohast olulise saldoga, siis peaks alternatiivsete protseduuride juurde pöördumine olema viimane variant ning esmalt ikkagi tuleks proovida saldokinnitust saada. Siinkohal kehtivad kõik samad väliste kinnituste reeglid (loe ka standardit ISA (EE) 505)

Kui saldokinnitust saada võimalik ei ole, siis alternatiivseteks protseduurideks võiksid olla järgnevad:

  • Audiitor omandab arusaamise ettevõtte raha protsessist (sh lepingute tingimuste uurimine – kas tegu on raha/rahaekvivalendi või muu nõudega, kas kontol hoitakse ainult raha või võib olla ka kohustusi/garantiisid/tagatisi jms);
  • Audiitor omandab arusaamise elektroonilisest keskkonnast, mida vastav pank/makseteenuse kasutaja kasutab, selleks, et audiitor saaks aru, kas talle näidatakse õiget keskkonda (mitte kliendi jaoks loodud demo keskkonda näiteks), kas näidatakse kogu ekraani, mitte väljavõttelist osa sellest (kui audiitor vaatleb protsessi ekraani jagamise teel),  kas näidatakse õigeid väljavõtteid ja kas näidatakse nii vara kui ka kohustuste seisu ja kas näidatakse kõiki kontosid jmt;
  • Klient logib keskkonda sisse audiitori nähes, näitab saldo seisu/tehinguid ja audiitor eelnevat arvesse võttes inspekteerib neid saldosid/tehinguid. Teostatud protseduur dokumenteeritakse (näiteks kuvatõmmised, audiitori nähes võetud väljavõtte kohene saatmine jm asjakohane);
  • Tasub arvestada, et alternatiivsed protseduurid on kindlasti ajamahukamad, sest on oluline, et audiitor teeb endale selgeks nii juriidilised kui tehnoloogilised aspektid. Eelnevast tulenevalt tuleks juba töövõtu aktsepteerimise faasis uurida, kui ettevõte kasutab lisaks kohalikele pankadele välispanku või makseteenuste pakkujaid.

3. Muu informatsioon

Kas audiitori aruandes viidata muule informatsioonile, kui arvamus jäetakse avaldamata? 

3.1 Küsimus:

Kuni 2021. aasta audiitortegevuse seaduse muudatuseni oli selge, et juhul kui audiitor annab välja arvamuse avaldamisest loobumise ehk nn disclaimer aruande, ei lisata sinna lõiku „Muu informatsioon“. 2021. seadusemuudatusega pidid audiitorid aga hakkama rohkem tähelepanu pöörama tegevusaruandele ja sellisele tööle ka oma aruandes viitama. Kas peale seadusemuudatust miski muutus ka disclaimer’ite puhul? Kas me nüüd peaksime viitama oma sellistes aruannetes tegevusaruandega tehtud tegevustele, mida seadus nõuab, ja selle kohta seaduses nõutud avaldused tegema?

3.1 Vastus:

Ka peale 2021. aasta seadusemuudatust ei viita audiitor arvamuse avaldamisest loobumise korral oma aruandes tegevusaruandega tehtud tööle ega tee selle kohta avaldusi. Finantsinfo, mis sisaldub raamatupidamise aastaaruandes, on kogu majandusaasta aruande jaoks oluline ja läbiv. Kui me selle kohta mitte midagi ei saa öelda, ei saa me öelda ka mitte midagi selle kohta, kas tegevusaruanne on või ei ole oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meil Eestis rahandusministri määrusega sätestatud audiitori aruande vormid ning kehtiv määrus ei näegi ette arvamuse avaldamisest loobumise korral sellist aruande osa, kus vastavaid tegevusaruandega seotud avaldusi teha saaks.
Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni poolt välja töötatud audiitori aruannete põhjad leiab Audiitorkogu kodulehelt, näidispõhjade hulgast.

Kui palju võiks 2021. aastal jõustunud audiitortegevuse seaduse muudatus tuua audiitoritele kaasa lisatööd?

3.2 Küsimus:

Minu pikaaegne klient, kelle 2021. aasta aruandele hakkasid kehtima täiendavad audiitortegevuse seaduse nõuded seoses tegevusaruandega, küsib minult uue auditi lepingu tarbeks, palju see lisaaega võtab. Kas Audiitorkogu on seda kuidagi analüüsinud?

3.2 Vastus:

Kui vastavat seadusemuudatust välja töötati, prognoosis Audiitorkogu lisanduva töö mahtu juhul kui seaduses märgitaks ära, et audiitor kontrollib tegevusaruandes esitatud informatsiooni kooskõla RPS §-ga 24, ja, kui asjakohane, §-dega 241 ja 242. Sellisel juhul tooks see esmakordsel rakendamisel kaasa vähemalt 8 tundi tööd, alates teisest korrast igakordselt vähemalt 4 tundi tööd. Kahjuks seadusse sellist paragrahvi tasemel täpsustust ei tehtud, mistõttu iga audiitor peab hoolikalt enne töövõtu algust, vajadusel kliendiga suheldes, prognoosima täiendava töö mahtu. Küll aga juhime tähelepanu sellele, et tegemist ei ole kindlustandva tööga, mille puhul oleks vajamineva töö maht veelgi suurem.

Uued nõuded tegevusaruannetele ja KOV-id

3.3 Küsimus:

Kas uued AudS § 95 lg-s 2 sätestatud nõuded audiitori aruandlusele kehtivad kohalike omavalitsuste (KOV) auditite puhul kui KOV koostab konsolideeritud aruande?

3.3 Vastus:

AudS § 95 lg 2 on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/E artiklist 34. Selle direktiivi artiklist 1 ja direktiivi lisast 1 ja lisast 2 nähtub, et nõue kehtib äriühingute puhul. Kuna KOV ei ole äriühing, ei kehti nende puhul ka täiendavad AudS § 95 lg 2 nõuded, küll aga kehtivad endiselt ISA (EE) 720 (muudetud) standardi nõuded.

Uued nõuded tegevusaruannetele – milline töövõtt?

3.4 Küsimus:

Kas uute AudS § 95 lg-s 2 sätestatud nõuetega kaasneb tegevusaruande kontroll kindlustandva töövõtuna?

3.4 Vastus:

Ei, nagu ka seaduse seletuskirjast nähtub ei ole tegu kindlustandva audiitorkontrolliga. Sellele viitame ka oma audiitori aruande „Muu informatsiooni“ lõigus, kus loetleme oma kohustused seoses tegevusaruandes sisalduva infoga ja esitame oma töö põhjal avaldused.

Tegevusaruanded

3.5 Küsimus:

Ettevõttel on oluline ebakindlus seoses tegevuse jätkuvusega ning raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud info on ammendav ja korrektne. Tegevusaruandes olulist ebakindlust seoses tegevuse jätkuvusega ei mainita ega kirjeldata. Kas audiitor peab oma aruande osas „Muu informatsioon“ kuidagi käsitlema tegevusaruandes olulise ebakindluse kohta info mitte esitamist?

3.5 Vastus:

AudS § 95 lg 2 järgi on AEV kohustatud avaliku huvi üksuse ning RPS tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega konsolideerimisgrupi ja suure konsolideerimisgrupi auditi tegemisel avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhul kui seaduses nõutud infot tegevusaruandes esitatud ei ole ja selle info esitamine on aruande lugejate jaoks oluline tuleb vastavat avaldust modifitseerida. Audiitorkogul on valminud koolitus „Uut audiitorite töös 2021/2022“ kus täiendavaid kohustisi seoses tegevusaruannetega käsitletakse. 

4. Ülevaatused

4.1 Küsimus:

Kuidas toimub ülevaatuse töövõtus riskide hindamine/määramine (kas on olulise väärkajastamise riskid või olulised valdkonnad), ISRE räägib oluline valdkond, kas see tähendab valdkonda, mis on suurem kui üldine olulisus? Milline on praktika?

4.1 Vastus:

Standardi kohaselt peab audiitor tuvastama finantsaruannetes valdkonnad, kus võivad tekkida olulised väärkajastamised. Praktikas määratakse olulisteks valdkondadeks need aruande kirjed, mis ületavad määratud olulisuse, lisaks audiitor mõtleb läbi ka muud valdkonnad, sest olulisuse kontseptsioon hõlmav nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset mõõdet. Oluliseks valdkonnaks võib osutuda ka näiteks tegevuse jätkuvus, tehingud seotud osapooltega, kohustuste täielikkus, pettus jms.

4.2 Küsimus:

Kas pettuse risk on ülevaatuse töövõtus oluline valdkond nagu auditis? Otseselt ei tulene see kuskilt ISREst, kuid tuleb teha järelepärimisi juhtkonnale. Milline on praktika?

4.2 Vastus:

Pettus võib olla oluline valdkond, kuid ei pea olema alati – see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja audiitori arusaamisest majandusüksusest ja järelpärimiste ning protseduuride kaudu saadud tulemustest. Standardi kohaselt tuleb teha järelepärimisi, mis peavad hõlmama pettuse või ebaseadusliku tegevuse olemasolu või kahtlust. Juhul, kui on viiteid, et majandusüksuses on toimunud pettus või õigusnormide mittejärgimine, või kui seda kahtlustatakse, peab audiitor vahetama selle kohta infot asjakohase tasandiga või valitsemisülesandega isikutega (kui pole keelatud seadusega), nõudma juhtkonnalt mõju hindamist (finantsaruannetele), kaaluma, millist mõju see avaldab audiitori kokkuvõttele ja tegema kindlaks, kas on vaja raporteerida väljapoole majandusüksust (vaata täpsemalt ka ISRE 2400 (muudetud lg 52)).

4.3 Küsimus:

Kas ülevaatuse töövõtus võib määrata selgelt tühise vigade piiri (olulisus näiteks 30 000 eurot, selgelt tühiste vigade piir 3 000 eurot). Milline on praktika?

4.3 Vastus:

Praktikas enamasti määratakse ka selgelt tühiste vigade piir, kuid on ka selliseid võrgustikke, kus see lubatud ei ole. Metodoloogiakomisjoni arvates selgelt tühiste vigade piiri määramine ei ole keelatud, kuid standard seda ei nõua.

4.4 Küsimus:

Teostades analüütilisi protseduure ülevaatuse töövõtus, peab seadma ootusi (ISRE 2400 p A91), kas iga rea kohta tuleb ootus seada (sh raha ja pank/ omakapital kus  ei saa ootusi seada) või piisab kui on seatud ootused KPIde kohta? Kas piisab kui seame ootuse, et samad summad kui eelmine aasta vs+/- olulisus? Milline on praktika?

4.4 Vastus:

Ootusi ei pea seadma nende aruande ridade kohta, kus arvnäitajad on alla olulisuse ja/või nende ridade kohta, mis ei ole valdkonnad, kus võivad olulised väärkajastamised esineda. Märgime, et tegu ei ole substantiivse analüütiliste protseduuridega (nagu auditis) ja seega ei pea ootuse kujundamisel lähtuma nendest reeglitest. Küsimuses viidatud punkt toob näiteid informatsiooni allikatest, mida olenevalt töövõtu tingimustest ootuste kujundamiseks kasutada, nendeks on:

  • võrreldava(te) möödunud perioodi(de) finantsinformatsioon, võttes arvesse teadaolevaid muudatusi;
  • informatsioon eeldavate tegevus- ja finantstulemuste kohta, näiteks eelarved või prognoosid, sealhulgas vahe- või aastaandmete ekstrapoleerimine;
  • finantsinformatsiooni elementide vahelised suhted perioodi jooksul;
  • informatsioon majandussektori kohta, milles majandusüksus tegutseb, näiteks brutomarginaali info, või majandusüksuse käibe ja ostjatele esitatud nõuete suhtarvu võrdlemine majandussektori keskmise suhtarvuga või teiste võrreldava suurusega ja samas majandussektori tegutsevate majandusüksuste suhtarvudega;
  • finantsinformatsiooni ja asjassepuutuva mittefinantsinformatsiooni suhted, näiteks tööjõukulud jagatuna töötajate arvuga.

Ka KPI võib olla ootus, oluline on, et oleks põhjuslik seos KPI ja finantsaruandes sisalduvate arvnäitajate vahel ning protseduur annab audiitorile täiendava kindlustunde.

 

4.5 Küsimus:

Kas ülevaatuse töövõtus peab dokumenteerima sisekontrollid ja andma enda hinnangu? Milline on praktika?

4.5 Vastus:

Standard ei nõua sisekontrollisüsteemi kaardistamist ja selle toimimisele hinnangu andmist. Standard ütleb, et audiitor peab omandama arusaamise majandusüksuse ja selle keskkonnast, et tuvastada valdkonnad, kus võib tekkida olulisi väärkajastamisi ja tagada alus nende valdkondadele suunatud protseduuride kavandamiseks. Audiitor võib arusaamise omandamisel majandusüksusest ja selle keskkonnast kaaluda ka alljärgnevat (ISRE 2400 (muudetud) lg A78:

  • tippjuhtkonna suhtumine ja majandusüksuse kontrollikeskkond, mille kaudu majandusüksus käsitleb finantsaruandlusega ning majandusüksuse finantsaruandlusalaste kohustuste järgimisega seotud riske;
  • majandusüksuse arvestusandmete ja seotud informatsiooni säilitamist tagavate majandusüksuse finantsarvestuse ja aruandluse süsteemide ning nendega seotud kontroll(imehhanism)ide arengutase ja keerukus;
  • majandusüksuse protseduurid tehingute kajastamiseks, klassifitseerimiseks ja summeerimiseks, mis annavad teavet, mis esitatakse finantsaruannetes ja nendega seoses avalikustatud informatsioonis;
  • sellised asjaolud, mille tulemusel tuli majandusüksuse möödunud perioodide finantsaruannetes teha arvestusalaseid korrigeerimisi

Praktikas omandatakse arusaamine (mis ei tähenda alati sisekontrollide üksikasjalikku kirjeldust/kaardistamist ja detailset dokumenteerimist) ja kui selle arusaamise omandamise käigus ilmnevad olulised puudujäägid ettevõtte sisekontrollikeskkonnas, siis sellest tulenevalt kavandatakse edasised protseduurid.

4.6 Küsimus:

Kas ülevaatuse töövõtus peab dokumenteerima lepingud ja protokollid, saatma juristikirja, pangakirja? Milline on praktika?

4.6 Vastus:

Allpool on ülevaade, mida praktikas tehakse:

Lepingud – oluliste valdkondade olulised lepingud, jah

Protokollid – jah

Juristikiri – võib kaaluda kui asjakohane (näiteks kui on pooleli olevad kohtuvaidlused)

Pangakiri – ei ole kohustuslik, kuid seda väga sageli tehakse

5. Tegevuse jätkuvus

5.1 Küsimus:

Tegevuse jätkuvuse hindamine üks aasta alates……millest alates siis hinnata? Bilansipäevast? Audiitori aruande kuupäevast?

5.1 Vastus:

Hinnates juhtkonna hinnangut majandusüksuse suutlikkusele jätkata jätkuvalt tegutsevana, peab audiitor katma sama perioodi, mida juhtkond kasutas oma hinnangu tegemiseks, nagu on nõutud rakendatava finantsaruandluse raamistikuga või seaduse või regulatsiooniga, kui selles sätestatakse pikem periood. Kui juhtkonna hinnang majandusüksuse suutlikkusele jätkata jätkuvalt tegutsevana katab lühemat perioodi kui kaksteist kuud alates finantsaruannete kuupäevast vastavalt standardis ISA 560 määratletule, peab audiitor nõudma juhtkonnalt oma hindamisperioodi pikendamist vähemalt kaheteistkümne kuuni, arvates nimetatud kuupäevast (ISA 570.13).

RTJ 1.37 Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuulises perspektiivis alates aruandekuupäevast. Juhul, kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (nt ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Juhul kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes RTJ 13 “Likvideerimis-ja lõpparuanded”, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist.

Kuigi nimetatud standardid viitavad, et tegevuse jätkuvust Eesti finantsaruandluse standardi järgi koostatavate aruannete puhul hinnatakse 12 kuud alates aruande kuupäevast, läbi bilansipäevajärgsete sündmuste peab audiitor kavandama protseduure ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis on talle teatavaks saanud arvamuse kuupäevani.

Audiitorühingu siseselt võib seda perioodi pikendada. Mõnes võrgustikus riskijuhtimise eesmärgil käsitletakse tegevuse jätkuvuse hinnangut sellisena, et see peab lisaks eelpool toodule ära katma aasta alates audiitori arvamuse kuupäevast ning kliendilt palutakse hinnangu pikendamist vastavalt.

6. Kirjalikud esitised

6.1 Küsimus:

Kas ettevõtte likvideerimisel peavad esitiskirja allkirjastama kõik likvideerijad, sõltumata nende osalusest raamatupidamise aastaaruande/likvideerimisaruande koostamisel?

6.1 Vastus:

Esitiskirjade allkirjastamise nõue kõigi tegevjuhtkonna liikmete poolt tuleneb AudS § 55 lg-st 3. Likvideerimismenetluse puhul on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused (nt ÄS §-d 209 ja 372), sh likvideerimisaruande koostamine. Esinenud on juhtumeid, kus likvideerijaks määratud isikule (näiteks advokaadile) tulevad tema kohustused üllatusena, sh sellised, mis puudutavad likvideerimisaruannet, selle koostamist, selle eest vastutamist ja selle osas audiitorile esitiste tegemist. Samuti on esinenud soove esitiskirja allkirjastades lisada sinna oma vastutust täpsustavaid või piiravaid esitisi, nn disclaimer’eid. Juhime tähelepanu, et juhul kui sellised vastutust täpsustavad või piiravad sätted esitiskirja lisatakse, peavad audiitorid hindama, kas selliselt modifitseeritud esitised on auditi eesmärgil usaldusväärsed.

7. Audiitori aruanded finantsaruannete kohta

7.1 Küsimus:

Millal on muu asjaolu/asjaolu rõhutamise lõigu kasutamine kohustuslik.

7.1 Vastus:

1) Kui eelmise aasta raamatupidamise aastaaruannet ei ole auditeeritud (kehtib ka siis, kui teostati ülevaatus – aruanne on siiski auditeerimata), peab järgneva aasta raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel lisama audiitor oma audiitori aruandesse „Muu asjaolu lõigu“, kus ta avaldab, et vastavad arvandmed on auditeerimata.Selline avaldus ei vabasta audiitorit siiski nõudest hankida piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal selle kohta, et algsaldod ei sisalda väärkajastamisi, mis mõjutavad oluliselt jooksva perioodi finantsaruandeid (ISA (EE) 710 lõik 14).

Näidissõnastused:
a) Eelmisel aastal oli ülevaatuse kohustus:
Muu asjaolu
XXX OÜ 31.12.2017 seisuga lõppenud majandusaasta aruannet ei auditeeritud kuna ettevõttel puudus auditeerimiskohustus. (Võib lisada, ka, et „XXX OÜ 31.12.2017 lõppenud majandusaasta aruanne on meie poolt üle vaadatud, väljastasime 10.04.2018 selle kohta modifitseerimata kokkuvõtte.“)

b) Eelmisel aastal ei olnud ei auditi ega ülevaatuse kohustust
Muu asjaolu
XXX OÜ 31.12.2017 seisuga lõppenud majandusaasta aruannet ei auditeeritud kuna ettevõttel puudus auditeerimiskohustus.

2) Ülevaatuse teenuse puhul olukorras, ei ole muu asjaolu lõik kohustuslik ka siis, kui eelneva perioodi aasta aruandeid üle ei vaadatud ega auditeeritud.

3) Kui eelmist aastat auditeeris teine audiitorettevõtja:

a) Auditi puhul – audiitor võib selle kohta lisada „Muu asjaolu“ lõigu (kehtib EFS-iga kooskõlas koostatud aruannete puhul); ISA (EE) 710 lõik 13. Kui audiitor otsustab seda teha, peab ta avaldama:

  • et eelnenud perioodi finantsaruandeid auditeeris eelmine audiitor;

  • eelmise audiitori poolt avaldatud arvamuse tüübi ja kui arvamus oli modifitseeritud, siis selle põhjused ja

  • selle aruande kuupäeva

Näidissõnastus (modifitseerimata arvamuse korral):
Muu asjaolu
Ettevõtte 31. detsembril 201X. aastal lõppenud aasta finantsaruandeid auditeeris teine audiitor, kes avaldas modifitseerimata arvamuse nende aruannete kohta 31. märtsil 201X.

b) Ülevaatuse puhul - olukorras, kus eelneva perioodi aruannet auditeeris või teostas selle kohta ülevaatust teine audiitorettevõtja, ei ole muu asjaolu lõigu lisamine kohustuslik.

4) Asjaolu rõhutamise ja muu asjaolu lõigud on kohustuslikud teatud bilansipäevajärgsete sündmuste ilmnemisel (ISA 560 lõik 12 punkt b ja lõik 16) ja eriotstarbeliste raamistikega kooskõlas koostatavate aruannete puhul (ISA 800 lõik 14)

5) Asjaolu rõhutavate lõikude kasutamisel peab audiitor silmas pidama, et:

  • rõhutatakse asjaolusid, mis on sellise tähtsusega, et need on fundamentaalsed kasutajate arusaamisele finantsaruannetest;

  • Selles lõigus tohib viidata ainult finantsaruannetes esitatud või avalikustatud informatsioonile;

  • asjaolu rõhutamine ei asenda modifikatsiooni

 

8. First North

8.1 Küsimus: 

Milliseid täiendavaid asjaolusid peaksin arvesse võtma, kui kaalun auditi pakkumise tegemist ettevõttele, mille võlakirjadega kaubeldakse alternatiivturul (näiteks Nasdaq First North)?

8.1 Vastus: 

Audiitorkogu avaldas 2021. aasta jaanuari infokirjas Audiitorkogu juhatuse seisukoha:
„First North’i ei tuleks pidada „tunnustatud börsiks“ ISA tähenduses tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest 648/2012, 4. juuli 2012 ning 39/2004, 21. aprill 2004, mistõttu ei ole First Northil noteeritud ettevõtjad käsiteldavad kui börsinimekirja kantud majandusüksused. Samuti ei ole First North’il noteeritud ettevõtjad avaliku huvi üksused tulenevalt AudS § 13 lg 1 p 1 ja VTS § 3 lg 2. Eelnevast tulenevalt ei pea First North’il noteeritud ettevõtjate raamatupidamise aastaaruannete kohta väljastatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne sisaldama peamiste auditi asjaolude sektsiooni“.
 
Samas tuleb audiitoril alati arvestada, et avalik huvi võib olla suurem ka selliste ettevõtete osas, mis ei ole seaduses toodud definitsiooni kohaselt avaliku huvi üksus. Sellisel juhul võib kaaluda audiitorettevõtja sisemistes poliitikates ja protseduurides täiendavate protseduuride nõude sisseviimist, kui audiitori hinnangul valitseb kliendi finantsandmete osas suurem avalik huvi (vt ka ISQC 1 35(b), A41). Näiteks on mitmed audiitorettevõtjad viinud selliste klientide puhul sisse vajalike konsultatsioonide või töövõtu kvaliteedi kontrollülevaatuse nõude. Juhul, kui audiitorettevõtja näeb ette täiendavaid protseduure, ei tohi neid unustada ka töövõtu eelarvestamisel.

 

9. PakS-s sätestatud finantsjuhtimise kontroll

Milliseid kriteeriumid audiitor seab?

      9.1 Küsimus:

Mis on need kriteeriumid, mis lubaksid audiitoril oma aruandes kinnitada: 
„Tuginedes meiepoolsele kontrollile, ei ole meile teatavaks saanud midagi, mis sunniks meid uskuma, et [Pakendiettevõtja ABC] ei oma piisavalt rahalisi vahendeid turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemiseks pakendiaruande kuupäevale [31.12.20XX]  järgneva 12 kuu jooksul.“

9.1 Vastus:

Pakendiseaduse § 121 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kriteeriumiks on see, et omatakse rahalisi vahendid pakendiaruandele järgneva 12 kuu jooksul tekkivate nimetatud kohustuste täitmiseks. See tähendab, et ei piisa ainult aruande kuupäevaks tekkinud kohustuste täitmise võimekusest vaid ka vähemalt järgneva aasta kulusid peab pakendiettevõtja olema suuteline täitma. Enamikes olukordades piisab selle kriteeriumi täitmiseks sellest, kui ettevõtte finantspositsioon on tugev ja audiitoril ei ole kahtlusi tegevuse jätkuvuse osas. Sellistes olukordades on audiitori töö nagu hügieenifaktor – see on vajalik demonstreerimaks, et pakendiettevõtjale on oma kohustuste täitmine jõukohane, nii siis, kui ta pole sõlminud lepingut TKO-ga, kui ka olukordades, kus selline leping on olemas. Kohustuste all tuleb siin silmas pidada ka korrektsete arvestusandmete esitamist ja piisavate vahendite omamist, mis lubab täita nii lepingulised kohustused kui hoida töös korrektse arvestuse tarbeks vajalikku sisekontrolli.

Olulisus

      9.2 Küsimus:

Kas finantsjuhtimise audiitorkontrollis rakendub olulisus?

9.2 Vastus:

Siinkohal saab pigem rääkida kvalitatiivsest olulisusest. Kõik sellised asjaolud, mis panevad audiitorit arvama, et ettevõte ei oma piisavaid rahalisi vahendeid oma eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks, on olulised. 

Kahtlus tegevuse jätkuvuse osas – kuidas see mõjutab finantsvõimekuse hindamist?

      9.3 Küsimus:

Finantsauditi audiitori aruanne on „puhas“ (modifitseerimata), kuid on kasutatud asjaolu rõhutavat lõiku tegevuse jätkuvuse osas – kas ja kuidas võtta seda arvesse finantsvõimekuse hindamisel? Kas see tuleb pakendiaruande audiitori aruandes ära märkida? 

9.3 Vastus:

Nimetatud asjaolu on üldjuhul piisavalt oluline, et see leiaks märkimist ka pakendiettevõtja finantsjuhtimise ja pakendiaruande audiitorkontrolli kohta esitatavas aruandes. Ka ISAE 3000 standard näeb ette, et kui audiitor peab vajalikuks kas juhtida tähelepanu käsitletava küsimuse osas esitatud või avalikustatud asjaolule või teatada asjaolust, mis ei ole esitatud või avalikustatud käsitletava küsimuse osas esitatud info hulgas, saab ta seda teha aruande sobiva pealkirjaga punktis, mis osutab selgelt, et tegu ei ole modifitseeritud kokkuvõttega. Muuhulgas võib tegu olla sellise olukorraga, mis on tavapärasest keerukam ja audiitor võib pakendiettevõtja juhtkonnal paluda hinnata ja kirjeldada hindamise tulemusi eraldi aruandes. Kui finantsaruande auditi/ülevaatuse arvamuse kuupäev ja finantsjuhtimise kontrolli kohta esitatava audiitori aruande kuupäevad erinevad, tuleb arvesse võtta ka vahepealseid sündmusi, sest need võivad oluliselt mõjutada ettevõtte üldist finantsseisu ja seega ka piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

Kas pakendiaruande ja finantsvõimekuse hindamise audiitor peaks suhtlema pakendiettevõtja finantsaudiitoriga juhul, kui neid teenuseid osutavad erinevad audiitorettevõtjad?

      9.4 Küsimus:

Kas ja millised protseduurid on kohustuslikud või soovituslikud audiitorite omavahelises suhtluses, juhul kui finantsaruandeid auditeerib üks ja pakendiaruandeid vaatab üle teine audiitor? 

9.4 Vastus:

Selle töövõtu raames ei ole suhtlus kohustuslik, seetõttu ei ole me ka juhendis seda kohustusliku protseduurina ette näinud.


10. Elektrituruseadus (ELTS) § 17 (kkk ja vastused, mis kehtisid enne 16.03.2023)

10.1 Küsimus(kehtis enne 16.03.2023):

Elektrituruseadus (ELTS) § 17 Aruandlus ja auditeerimine lg 4 sätestab, et: Elektriettevõtja korraldab oma tegevuse auditeerimise. Auditeerimistulemusi käsitlevas otsuses esitab audiitor lisaks muudele andmetele arvamuse selle kohta, kas elektriettevõtja majandusaasta aruanne ja selle lisad on käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kooskõlas. Mida audiitoritelt selle sättega seoses oodatakse?

10.1 NB! Vastus kehtis enne 16.03.2023:

Praeguses sõnastuses ei ole seadussätte mõte üheselt arusaadav, kuna vandeaudiitori kutsetegevuse standardid ei sisusta mõistet „tegevuse auditeerimine“ ja lisaks ei avalda audiitorid arvamust majandusaasta aruande kohta, vaid raamatupidamise aastaaruande kohta. 

Järgnevalt käsitleme kolme erinevat stsenaariumi, kuidas sõltuvalt sellest, kuidas elektriettevõtja otsustab ELTS-i nõudeid täita, saab audiitor oma seadustest ja kutsestandarditest tulenevaid kohustusi täita:

1. Ettevõtja täidab ELTS § 17 lg-s 3 sätestatut sõna-sõnalt ja esitab nõutud lisad majandusaasta aruande lisadena (ehk mitte osana raamatupidamise aastaaruandest). Sellisel juhul saab audiitor seda aruannet kontrollida kas ISAE 3000 või ISA 800 standardi kohaselt ja esitada vastava standardi kohase aruande. 

2. Praktikas on täiendavad lisad koostatud ja esitatud ka raamatupidamise aastaaruande lisadena. Järgnevalt esitame, kuidas osa Eesti audiitoritest on seda praktikas lahendanud. Arutluskäik on järgnev: kuigi seadus ei nõua täiendavaid lisasid raamatupidamise aastaaruande osana, ei ole EFS-iga kooskõlas koostatud raamatupidamise aastaaruande puhul see keelatud, sest juhtkond võib täiendavaid lisasid koostada, kui need selgitavad põhiaruandeid ja on põhiaruannetega kokku viidavad. 

Sellisel juhul saab audiitor neid lisasid auditi/ülevaatuse raames käsitleda sarnaselt teiste raamatupidamise aastaaruande lisadega (hindab avalikustatava informatsiooni olulisust, hindab olulise väärkajastamise riske auditi puhul või kas tegu võib olla valdkonnaga, kus võib väärkajastamisi esineda ülevaatuse puhul, kavandab protseduurid vastavalt riskihinnangule). Nõutava aruandluse saaks sel juhul lisada sõltumatu vandeaudiitori aruande sisse, eraldi aruande osas pealkirjaga „Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta“.

Audiitorid, kes käituvad stsenaarium 2 järgi, võivad kaaluda auditite puhul järgneva sõnastuse kasutamist: Ettevõte on raamatupidamise aastaaruande lisas X kirjeldanud põhimõtteid ja esitanud andmeid, mille esitamist nõuab Elektrituruseaduse § 17. Elektrituruseadus sätestab elektriettevõtjale kohustuse koostada bilanss ja kasumiaruanne tegevusalade kaupa, kuid puuduvad juhendmaterjalid, mis oleks aluseks tegevusalade jaotamisele ja vastavate aruannete koostamisele. Tulenevalt juhendmaterjali puudusest on Ettevõtte juhatus töötanud välja tegevusalade jaotuspõhimõtted, mis nõuavad juhatuse hinnanguid tegevusalade eristamiseks. Oleme seisukohal, et raamatupidamise aastaaruande lisas X esitatud andmed on koostatud olulises osas kooskõlas juhtkonna poolt kehtestatud jaotuspõhimõtetega.

3. Ettevõtja ei ole selliseid lisasid koostanud. Järgnevad sammud on kirjeldatud ISA 250 lõikude 19–29 näitel, sest need peegeldavad ka Eetikakoodeksi seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse sätteid ning sarnaselt tuleb käituda ka ülevaatuse töövõttude puhul:

  • Seadustele ja regulatsioonide mittevastavuse kahtluse korral omandada arusaam teo olemusest ja tingimustest ja koguda lisainformatsiooni, et hinnata võimalikku mõju finantsaruandele. Selgituseks, omanda arusaamine, kas lisad on koostamata teadmatusest või juhtkond ei kavatsegi neid koostada. 
  • Aruta mittevastavust asjakohasel juhtkonna tasemel ja kui asjakohane valitsemisülesandega isikutega (vt täpsemalt ISA 250 p 23–25). Kaaluda kirjalikku infovahetust (nt märgukiri) olukorras, kus juhtkond ja/või valitsemisülesandega isikud ei soovi astuda samme mittevastavuse eemaldamiseks või kui audiitori hinnangul ei ole suuline infovahetus piisav.
  • Kaalu mõju raamatupidamise aastaaruandele. Selgituseks, kuna seadus sätestab, et lisad esitatakse koos majandusaasta aruandega, mitte raamatupidamise aastaaruande sees, ei modifitseeri audiitor selles osas oma arvamust raamatupidamise aastaaruande osas.
  • Audiitor peab hindama tuvastatud või kahtlustatava mittevastavuse mõjusid seoses oma töövõtu muude aspektidega, sealhulgas audiitori riskihinnangud ja kirjalike esitiste usaldusväärsus, ning rakendama asjakohaseid meetmeid.

 

11. Raamatupidamise aastaaruanne USD-s

11.1  Küsimus:

Eesti äriühingu põhiline majanduskeskkonna valuuta, ehk valuuta, millest on kõige enam mõjutatud ettevõtte laekumised ja väljaminekud, on USD. Valdav osa ettevõtte tehingutest (sh nii tulusid kui kulusid tekitavad tehingud) on fikseeritud  USD-s ja vastavalt RTJ 1 p 90, arvestusvaluutaks on valitud USD. Ühingul on vaja koostada kaks aruannet: üks USA dollarites (nt välismaa omanikele, pangale, äripartnerile vms) ja teine eurodes Eesti äriregistrile esitamiseks. 

Audiitoril palutakse läbiviidud auditi tulemuste põhjal esitada eraldi kaks audiitori aruannet – mõlemale aastaaruandele (mõlemas valuutas koostatud aastaaruannetele). Kas sel juhul võib audiitor ühe töövõtu ja ühe audiitorteenuse osutamise lepingu raames väljastada kaks sõltumatut vandeaudiitori aruannet, vastavalt kahele erinevas valuutas koostatud aastaaruandele?


11.1 Vastus:

Jah, neid töövõtte saaks koos teha. Auditi objekte oleks sel juhul kaks – üldotstarbelise raamistiku alusel koostatud aruanne ja USD aruande puhul eriotstarbelise raamistiku alusel koostatud aruanne. Viimast kontrollib audiitor kooskõlas ISA 800 nõuetega. 

Eriotstarbelise raamistikuga kooskõlas koostatud raamatupidamise aastaaruandele antavas audiitori aruandes peab sisalduma asjaolu rõhutav lõik, milles hoiatatakse audiitori aruande kasutajaid, et finantsaruanded on koostatud kooskõlas eriotstarbelise raamistikuga ja selle tulemusel ei pruugi finantsaruanded olla muuks otstarbeks sobivad (ISA 800.14). Lisaks võib audiitor pidada asjakohaseks osutada sellele, et audiitori aruanne on ette nähtud üksnes spetsiifilistele kasutajatele (vt ka ISA 800.A21).

Praktikas on sellistes olukordades USD aruandele juurde lisatud muu asjaolu lõik. 

NB! Näidis on koostatud eeldusel, et audiitor ei soovi lisada kasutuspiirangut. Juhul kui soovitakse selline piirang lisada, tuleb allolevat näidist selles osas kohandada):

Other matter
The accompanying financial statements have been prepared in US dollars which is both the presentation currency for these financial statements and the functional currency of the Company. Official presentation currency for an Estonian registered company is the euro. These financial statements have been prepared in US dollars for information purposes for public use, but not for submission to the state authorities as official annual accounts of the Company. We have issued our auditor’s opinion on the official annual accounts of the Company on Month, DD, YYYY.

12. Raamatupidamise aastaaruande muutmine peale audiitori aruande kuupäeva ja järgnevate sündmuste protseduurid.


12.1 Küsimus:

Kas ja millal saab praktikas rakendada ISA 560 p 12 kohast järgnevate sündmuste protseduuride piiramist vaid muudatust tingiva asjaoludega olukorras, kui juhtkond muudab finantsaruandeid pärast audiitori aruande kuupäeva?


12.1 Vastus:

ISA 560 p 12 ütleb, et kui seaduse, regulatsiooni või finantsaruandluse raamistikuga ei keelata juhtkonnal finantsaruannete muudatuse piiramist üksnes seda muudatust põhjustava(te) järgneva(te) sündmuse mõjuga ja finantsaruannete kinnitamise eest vastutavatel isikutel ei keelata heakskiitmise piiramist üksnes selle muudatusega, siis lubatakse audiitoril piirata järgnevaid sündmusi puudutavad auditiprotseduurid, mida nõutakse ISA 560 lõigu 11 punkti b alapunktis i, üksnes selle muudatusega.


Eestis ISA 560 p 12 lihtsustust järgnevate sündmuste osas kasutada ei saa, sest meil ei ole ei raamatupidamise seaduses ega RTJ-ides erisusi, mis lubaksid finantsaruandeid muuta ilma, et muutuks finantsaruande koostamise lõpetamise kuupäev. Peale muudatuste sisseviimist esitatakse uue kuupäeva seisuga heakskiidetud raamatupidamise aastaaruanne ja audiitor viib läbi järgnevate sündmuste protseduurid nii, et need kataksid ajaperioodi finantsaruannete kuupäeva (varasemalt nn bilansipäev) ja audiitori aruande kuupäeva (või sellele võimalikult lähedal) vahel.


13. Audiitori kohustused peale auditi aruande kuupäeva ja ettevõtte poolt majandusaasta aruande väljaandmist 

13.1 Küsimus: 

Millised on vandeaudiitori kohustused olukorras, kui pärast audiitori aruandekuupäeva ja ettevõtte poolt majandusaasta aruande väljaandmist saab audiitorile teatavaks uus asjaolu kliendi kohta - näiteks ilmneb kliendi püsiv maksevõimetus?

13.1 Vastus:

Audiitori kohustusi järgnevate sündmuste osas reguleerib rahvusvaheline auditeerimise standard ISA 560. Pärast audiitori aruande kuupäeva ei ole audiitoril kohustust viia finantsaruannete suhtes läbi ühtegi protseduuri. Siiski võivad audiitorini jõuda faktid, mida teada saades võib ilmneda, et kui need faktid oleks teatavaks saanud enne audiitori aruande kuupäeva, oleks audiitori arvamus teistsugune. Selliste olukordade puhul peab audiitor olukorda analüüsima, et tuvastada vajalikud edasised tegevused. Analüüsi teostamisel on abiks ISA 560 juhised ja skeem, mille leiate SIIT lingi alt. 

1)    Kas sündmus leidis aset enne audiitori aruande kuupäeva? Selgituseks: ISA 560 p 14 käsitleb fakte, mis juhul, kui nad oleks audiitorile olnud teada audiitori aruande kuupäeval, oleks võinud põhjustada audiitori aruande muutmise audiitori poolt.

Ei: Tegu on asjaoluga, mis ei oleks saanud olla audiitorile teada aruande kuupäeval ja seega ei oleks saanud põhjustada audiitoriaruande muudatusi. Edasised sammud ei ole vajalikud.
Jah: Sel juhul peab audiitor lähtuma ISA 560 p 14 nõuetest:
(a) arutama küsimust juhtkonnaga ja asjakohasel juhul isikutega, kelle ülesandeks on valitsemine;
(b) määrama kindlaks, kas finantsaruanded vajavad muutmist; ja kui vajavad, 
(c) tegema juhtkonnale järelepärimisi selle kohta, kuidas juhtkond kavatseb seda asjaolu finantsaruannetes käsitleda.

2)    Kas finantsaruanded vajavad muutmist?

Ei: Edasised sammud ei ole vajalikud
Jah: Järelepärimised juhtkonnale ja valitsemisülesandega isikutele, kas neil on kavas finantsaruandeid muuta.

3)    Kas juhtkond kavatseb aruandeid muuta?

Ei: siis peab audiitor teavitama juhtkonda, ja isikuid, kelle ülesandeks on valitsemine, et audiitor püüab takistada edasist tuginemist audiitori aruandele. Kui sellisele teatele vaatamata ei astu juhtkond või isikud, kelle ülesandeks on valitsemine, vajalikke samme, peab audiitor võtma asjakohaseid meetmeid, püüdmaks vältida tuginemist audiitori aruandele.
Jah: ISA 560 15 ja 16 kohaselt esitab juhtkond uue muudetud aruande, audiitor teeb muudetud aruande kohta protseduure ja esitab uue audiitori aruanne koos muu asjaolu lõiguga või  asjaolu rõhutava lõiguga, mis viitab varem välja antud finantsaruannete muutmise põhjust põhjalikumalt käsitlevale finantsaruannete lisale ja audiitori esitatud varasemale aruandele.

 

14. Aruande eraldi osa „Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta“ kasutamine olukorras, kui auditeeritav ei täida teisi seadus(t)est tulenevaid audiitorkontrolli kohustusi.


14.1 Küsimus:

Oletame, et mõni seadus näeb ette, et audiitor peab midagi kontrollima, kuid klient ei ole sellist kontrolli audiitorettevõtjalt tellinud (nt ei ole tellinud ELTS §-ga 17 nõutud aruande kontrolli). Kas audiitor peaks selle kohta oma raamatupidamise aastaaruande auditi/ülevaatuse aruande osas „Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta“ midagi ütlema?


14.1 Vastus:

Antud lõigu kasutamist reguleerivad ISA 700 punktid 43–45, mis selgitavad, millised on audiitori võimalused käsitleda muid aruandluskohustusi auditi aruande sees (nagu näiteks me teeme suurettevõtja, keskmise suuruse ettevõtja ja avaliku huvi üksuse auditite puhul seoses meie täiendavate kohustustega tegevusaruande kohta) või eraldi lõigus pealkirjaga osas „Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta“.


Oluline on see, et igasuguse sellise aruandluse aluseks peab olema standardikohane töövõtt. Näiteks kasutatakse auditi/ülevaatuse aruande seda osa, et avaldada arvamust, kas aruanne on koostatud ESEF formaadis, kui see on nõutud, klient on selle tellinud ningkontrolli standardiks on ISAE 3000.


ELTS §-ga 17 nõutud aruande kontroll või näiteks ka PakS-iga nõutud pakendi aruandluse kontroll on eraldi töövõtud, mille teostamine võib toimuda auditist või ülevaatusest sõltumatult ja erinevate audiitorite poolt. Lisaks ei ole nimetatud aruandluse tähtajad sõltuvad auditi/ülevaatuse aruande tähtaegadest (auditi/ülevaatuse aruande võib esitada varem). Eelnevast tulenevalt ei ole selles aruande osas kohane kirjutada avaldusi/arvamusi/seisukohti, mille aluseks ei ole standardikohane töövõtt.

 

15. Monitoorimine+ metoodika 

15.1 Küsimus: 

Kas Audiitorkogu poolt väljatöötatud Monitoorimine+ metoodika alusel võib monitoorimistegevusi läbi viia ka endine vandeaudiitor?

15.1 Vastus:

Vastutus monitoorimise eest lasub audiitorettevõtjal. Vastavalt standardile ISQM 1 p 39, peab audiitorettevõtja kehtestama poliitikad või protseduurid, mis muuhulgas „… nõuavad, et monitoorimistegevusi läbiviivatel üksikisikutel peab olema pädevus ja võimekus, sealhulgas piisav aeg, monitoorimistegevuste tulemuslikuks läbiviimiseks…“. 
Audiitorkogu poolt välja töötatud Monitoorimine+ metoodika alusel monitoorimistegevusi läbiviiva isiku pädevuseks pole automaatseid kriteeriume, sealhulgas pole automaatseks kriteeriumiks ka vandeaudiitori kutse olemasolu. Näiteks võib esineda olukordi, mil vandeaudiitor, kes pole pikka aega kutseteenust osutanud, ei oma piisavat pädevust või võimekust monitoorimistegevusteks. Sama võib kehtida siis, kui vandeaudiitori tegevuse osas esineb teadaolevaid järelevalvealaseid puudujääke. Samas jällegi võib alles hiljuti kutset omanud ning kutseteenust osutanud isiku puhul olla võimalik tema pädevust ja võimekust hinnata selliseks, mis võimaldab monitoorimistegevuste läbiviimist. Seda hinnangut tehes tuleks ka arvesse võtta, kui palju aega on möödunud täiendõppe kohustuse lõppemisest ning kas endine vandeaudiitor on ka peale seda osalenud valdkonnaspetsiifilistel (nt Audiitorkogu) koolitustel.

Menüü