Uurimustööde konkursilt: Eesti pakendiarvestuse ja taaskasutusmäärade võrdlev analüüs kolme EL riigi näitel

Autor: Jevgenia Kratsko

Lõputöö pealkiri: Eesti pakendiarvestuse ja taaskasutusmäärade võrdlev analüüs kolme EL riigi näitel

Lõputöö lühikokkuvõte:

Euroopa Liidu liikmesriikides on väga aktuaalne taaskasutus ja jäätmete kokku korjamine, eesmärgiga hoida loodust ja kaitsta planeeti reostuse eest. Eurobaromeetri 2017. aasta uuringus selgus, et 94% Euroopa elanikest peab keskkonna kaitset väga tähtsaks teemaks. Taaskasutus leiab igapäevast kajastamist meedias, lasteaedades õpetatakse keskkonnasäästlikkust. Teadlased püüavad leida võimalikult keskkonnasõbralikke ja säästlikke asendusi tänapäeval laialt kasutusel olevatele pakenditele. Mis pealmine, tavatarbija teadlikkus keskkonnast ja jäätmete mõjust planeedile on samuti märgatavalt tõusnud. 

Pakendite ja pakendijäätmete käitlemisega seotud siseriiklike meetmete ühtlustamiseks ning selle keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks võeti vastu direktiiv 94/62/EÜ, millele vastavalt pidid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid rakendama seadused, eesmärgiga saavutada direktiivis sätestatud miinimumtaaskasutusmäärad. 

Töö eesmärgiks oli valitud Euroopa Liidu riikide pakendiseaduse ning pakendiarvestuse audiitorkontrolli regulatsiooni ja näitajate analüüs, et hinnata Eesti efektiivsust direktiivi rakendamisel seadusandluses. 

Lõputöö esimeses osas analüüsis töö autor pakendiaruandluse ja selle kontrolliga seotud mõisted ning tõi välja pakendi jaotamise põhimõtted. Samuti selgitas esimeses osas lahti pakendidirektiivi 94/62/EÜ olemuse ja kujunemise ajalugu. Lõpuks tõi töö autor välja valimisse võetud riigid, milleks olid Saksamaa, Taani ja Soome, ning andis põhjenduse just nendest riikidest valimi moodustamise osas. Kõigi nelja riigi (k.a. Eesti) kohta on kirjeldatud nende pakendiaruandluse kontrollsüsteemid ning muud taaskasutusmäärasid mõjutavad põhitegurid. Samuti analüüsis töö autor 2016. aasta näitajaid, tuues välja esmased erinevused nelja riigi süsteemides. 

Lõputöö teises osas teostas töö autor kvantitatiivse analüüsi, kasutades Eurostat andmeid perioodil 2008-2016. Analüüs on teostatud taaskasutusmäärade kohta kokku aastate lõikes ning pakendiliikide (paber ja papp, plastik, puit, metall ja klaas) kohta eraldiseisvalt, tuues välja olulised kõikumised ja analüüsides valimisse võetud riikide tulemusi, tuues välja põhjuseid valitud statistikaandmete väärkajastamisel. Lisaks omandas töö autor Pakendiregistrist pakendiaruande audiitorkontrolli tulemuste statistika, perioodil 2015-2017, ning analüüsis 2017. aasta näitajaid vandeaudiitorite poolt väljastatud otsuste kohta. 

Lõputöö kolmandas osas tõi töö autor välja parandusettepanekut, eesmärgiga parendada Eesti pakendiarvestust ja selle kontrolli. Võrreldes Soome, Taani ja Saksamaaga on Eesti ainuke riik, kes ei ole saavutanud 2016. aastaks pakendidirektiivis 94/62/EÜ sätestatud minimaalseid taaskasutusmäärasid. Seoses sellega on tehtud parandusettepanekud, tuues välja esimeses ja teises lõputöö osas analüüsitud erinevused ja selle põhjused. Ettepanekud on tehtud nii tavatarbija harjumuste parendamiseks, kui ka ettevõtjate poolt esitatud pakendiaruande kontrolli hõlbustamiseks. 

Kokkuvõtteks on Eestil veel palju arenguruumi pakendiarvestuse ja taaskasutuse parendamiseks. Tänase päevani käib arutelu selle kohta, kas ja kuidas parandada ja kontrollida pakendiseadust ning sellest tulenevalt ka pakendiaruandlust, ning mõjutada tavatarbija käitumist pakendamisel ja taaskasutamisel. Töö autor hindab seatud eesmärgid täidetuks, tuues välja põhilised taaskasutusmäära protsenti kõigutavad faktorid pakendiliikide lõikes nelja riigi näitel ning sellest tulenevalt tõi välja tegurid, mis võivad mõjuda taaskasutusmäärade protsendile positiivselt või negatiivselt, tehes analüüsi põhjal ka vastavad parandusettepanekud. 

Lõputöö terviktekst on kättesaadav https://audiitorkogu.ee/est/2019-aasta-tood.