Tutvu audiitoriga: vandeaudiitor, kes viis Eesti rannajalgpalli uutesse kõrgustesse

Rando Rand on mitmekesiselt kirju karjääriga vandeaudiitor, kes jõudis kooliajal kätt proovida skuutrite rentimisest kaablite vedamiseni ja ka audiitoritöö kõrval on ta olnud nii Eesti rannajalgpallikoondise kapten kui peatreener. Tänaseks on ta 14 aastat olnud PricewaterhouseCoopersis ning töö pakub talle jätkuvalt nii põnevaid väljakutseid kui piisavalt vabadust.

Esimest korda võtsin Randoga ühendust juulis, mil EURO 2020 oli lõppemas, kuid rannajalgpalli meistriliiga hooaeg parasjagu hoogu kogumas. Kiirel suvel me intervjuuks aega ei leidnudki, kuid vahetult pärast rannajalgpalli hooaja lõppu ning enne kiireimat auditihooaega leidis Rando aega, et rääkida nii tööst audiitorina kui jalgpallist laiemalt.

Rando on korduvalt võitnud aasta rannajalgpalluri tiitli kui olnud aasta jalgpallitreener.

Mitmekülgsete töökogemustega, kuid leidis oma koha

Rando on pärit Pärnust ning kogus juba noores eas mitmesuguseid töökogemusi – küll rentis ta skuutreid, töötas ehitusplatsidel, töötas catering’i pakkujana, aga on vedanud ka kaableid, töötanud matkapoes müügikonsultandina ning määrinud isegi Tartu maratoniks mõned paarid suuski. Oma kõrgharidusteed alustas ta Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ja esimene erialane töökoht oli BigBankis.

Tallinna Tehnikaülikooli tulles jätkas ta aastakese veel BigBankis, kuid praegune PwC juhtivaudiitor Verner Uibo soovitas teda tööle ning edasine on juba ajalugu. „Sõbrad ikka tögavad, et küll see kohv peab siin PwC-s hästi maitsma, et ei taha ära minna, aga ju on olnud piisavalt palju väljakutseid ja huvitav olustik, lisaks on seltskond sedavõrd äge, et ei ole tõesti tahtnud kuhugi mujale minna,“ selgitab Rando, kuidas on ühte kohta nõnda pikaks jäänud ja lisab, „kui ma oleksin otse ülikoolipingist PwC-sse tulnud, siis oleksin ma võib-olla juba ammu minema kibelenud, et midagi uut proovida.“

Kuigi asutus on üks, siis 14 aastaga on siiski muutunud nii positsioon kui audiitorlus laiemalt: „Audiitori assistendina alustad ju kõige madalamast tasemest ning seejärel hakkad samm-sammult tõusma. Lisaks muutub ka see, mida me audiitoritena teeme – iga kriis või finantssündmus maailmas muudab ka meie elu – keegi kusagil petab, mõeldakse uued protseduurid ka meile välja või mida meie peame tegema, et kriisides riskid ära katta.“

"Kui ma oleksin otse ülikoolipingist PwC-sse tulnud, siis oleksin ma võib-olla juba ammu minema kibelenud, et midagi uut proovida."

Kinnisvara, autod ja krüpto

„Kõige ligitõmbavam valdkond on minu jaoks kinnisvara. Juba kooliajal tegin bakatöös äriplaani, magistritöös hindamise – see valdkond on tõmmanud ja ka kliendiportfellis on võib-olla isegi pooled mu kliendid sealt.“ Möödunud aastal osales Rando kinnisvara teemal ka Audiitorkogu veebikoolituse tegemisel, mis on jätkuvalt koolituskalendrist leitav. 

Aastate jooksul on tal kliendiks olnud ka üksjagu autoettevõtteid, kuid umbes kolm aastat tagasi oli tal esimene kokkupuude krüptoga: „Toona oli krüptovaluuta auditeerimise kohta vähe informatsiooni – ühtegi juhendit ei olnud, just oli ilmunud napisõnaline toimkonna kirjeldus, aga ma uurisin põhjalikumalt juurde – tutvusin PwC tõlgendustega, regiooni kogemustega ja selle baasilt tutvustasin uudset valdkonda PwC konverentsil.“ 

„Kui vaadata krüptoettevõtete riskitaset ja läbipaistmatust, siis kliendi aktsepteerimine ei ole lihtne ja riskid on suured. Seetõttu ei saa väita, et meil oleksid just suured kogemused krüptoettevõtete auditeerimise osas, aga teoreetilise poole pealt on muidugi hea ettekandeid teha – kuidas asjad olema peavad või kuidas läbi definitsioonide ja mõistete mõistliku lahenduseni jõuda,“ võtab Rando krüptoteema kokku.

Tipptasemel sportlane ja Eesti parim jalgpallitreener

Eesti rannajalgpalli peatreener 2015-2017.

Sama vähe nagu Eestis on krüptoeksperte, on siin ka tipptasemel rannajalgpallureid. Rando mängis noorena ikka murujalgpalli, kuid 2003. aasta paiku oli rannajalgpallis huvitav võistlussari, kus iga etapi võitjameeskonna kõik liikmed said endale jalgratta: „Tol ajal tundus väga ahvatlev, et võidad nädalavahetusel etapi ja õhtul sõidad jalgrattaga koju – otsustasime proovida!“ Prooviti nii edukalt, et Rando võitis suisa kaks jalgratast ning lisaks sai külge rannajalgpallipisiku.

„Vahepeal mängisin kõige kõrgemal tasemel murujalgpalli Pärnu Vapruse eest ja siis jäid mõned hooajad rannajalgpalli vahele, sest murul mängijatele keelati see ära. Trahvid olid krõbedad. 2007. aastal lõpetasin murujalgpalli ja liitusin Nõmme klubiga – see tuumik on meil tänaseni koos,“ selgitas Rando. Mängijana esindas ta ka Eesti koondist ja on valitud nii 2011. kui 2017. aastal aasta rannajalgpalluriks.

Rando usub, et sportlaskarjäär on andnud audiitorikarjäärile selgroo: „Piltlikult öeldes on jalgpall meeskonnamäng – kui ma oleksin odaviskaja, siis tahaksin võib-olla rohkem üksinda nokitseda, aga kuna ma olen meeskonnamängija, mida on ka audiitoritöö, siis see on kindlasti karjääris edasi aidanud. Eesmärkide seadmine, ühiselt nende poole püüdlemine ja täitmine – võib ju raske olla, aga kui tuleb võimalus võtta klient juurde, siis tiimina võtad selle vastutuse ja koos teed selle ära.“

Sportlaskarjäär on andnud audiitorikarjäärile selgroo.

Ta toob paralleeli, et ka jalgpallitreenerina on tema ülesanne parima koosluse leidmine ja maksimumivõtmine: „Kuidas panna koosseis nii mängima, et tuleks parim tulemus. Sama on äris – tuleb leida optimaalne struktuur ja kõik saab tehtud!“ Rando oli Eesti rannajalgpallikoondise peatreener 2015–2017. Selle aja jooksul jõudis koondis tugevaimasse tippu ja mängis kaks korda Euroliiga B-divisjoni finaalturniiril. „Kolme aasta jooksul kaks korda finaali mängida ja seda lõhna nuusutada on ikka väga mõnus tunne!“

Tänavu õnnestus Eesti koondisel finaalturniir viimaks võita, ning kuigi Rando otseselt koondise tegemistega enam seotud ei ole, siis kindlasti sillutas tema töö tänavusele võidule teed. Tema treenerikarjäär oli suisa nii edukas, et 2015. aastal valiti mees aasta jalgpallitreeneriks kõigi Eesti jalgpallitreenerite seas. Jalgpalli trennide tase on aastatega üha paremaks muutunud: „Treeningtingimused on A ja O. Kui need on olemas, siis on oluline, missuguse innuga jalgpallitreener oma tööd teeb – kas ta teeb seda arvete maksmiseks või ta tahab olla järgmine treener, kes kasvatab Ragnar Klavani või Mart Poomi.“

Kui füüsilist vormi ei toida, läheb ka vaimutugevus nõrgemaks 

Praegu pakub Rando konkurentsi mängijana, kuid ta ei välista, et ühel päeval on ta taas treenerina spordi juures. Neli aastat tagasi lahkus ta peatreeneri kohalt, sest rannajalgpallihooaja lõpp ja auditihooaja algus kattuvad ning mõlemas parimat kvaliteeti pakkuda oli keeruline. Lisaks võttis oma aja vana, miljööalal maja renoveerimine, mille lõpp terendab nüüd, viis aastat hiljem. 

Mängimise kõrvalt elab ta jalgpallile kaasa ka vaatajana. Tänavu suvel toimunud jalgpalli EM-i ei pruugi meenutama jääda võitja, vaid Taani mängija Christian Erikseni terviserike: „Ütleme nii, et seda pilti tagantjärele vaadates tekkis endalgi tunne, et kõhus läheb õõnsaks ja paha on olla. Õnneks ei ole ma sellise olukorraga kunagi varem silmitsi seisnud ja me ei tea keegi, kuidas šokiseisundis käituksime.“ Mees tõdeb, et ega ta kiirus ja teravus ei ole enam samad, mis 2007. aastal, aga iganädalased trennid on jätkuvalt olulised, et füüsiline vorm säiliks ja vaim oleks selle võrra teravam.

"Treeningtingimused on A ja O. Kui need on olemas, siis on oluline, missuguse innuga jalgpallitreener oma tööd teeb – kas ta teeb seda arvete maksmiseks või ta tahab olla järgmine treener, kes kasvatab Ragnar Klavani või Mart Poomi."

Pärnu ja jalgpalliväljak kui suurepärased kasvulavad audiitoritele

Rando naerab, et ta on ka ise märganud, et vähemalt PwC-s on rohkelt nii pärnakaid kui jalgpallureid, aga audiitorikutset soovitab kõigile arvestusala üliõpilastele: „Ma ei näe ühtegi teist valdkonda, kus on võimalik kokku puutuda sedavõrd mitmekesiste klientide ja ettevõtetega ühe aasta jooksul. Võimalik on kohtuda Eesti tippjuhtidega, kuulata nende arvamust olukorra kohta ja näha äritegemise köögipoolt – mis on kontrollikeskkond seal ümber ja kuidas finantstulemused kokku tulevad. Seda ei ole võimalik ühel noorel üliõpilasel mujal kogeda!“

„Karjäärimudel on audiitorluses väga selge – paar aastat assistendi rollis, seejärel on võimalik saada projektijuhiks ning viimaks ise areneda, võtta vastu uusi väljakutseid ja saada vandeaudiitoriks. Kui aga edasi ei soovi juhtivaudiitor olla, siis igal juhul on finantsjuhiks lihtsam saada läbi audiitorikogemuse kui kasvada ettevõtte sees läbi raamatupidamise,“ võtab Rando kokku, miks tasub audiitorlusele mõelda. 

Audiitorlus, jalgpall ja maja renoveerimine on toredad projektid, kuid pere on siiski kõige olulisem.