Tutvu audiitoriga: vandeaudiitor, kes otsib väljakutseid ja põnevust nii tööl kui puhkehetkel

Tarmo Rahkamaga vesteldes käib iga tema mõttega kaasas soov väljakutseteks ja põnevuseks. Ta räägib ühtviisi hoogsalt nii vandeaudiitori karjäärist, pakendiauditist kui kergejõustikukohtunikuks olemisest. Juttu jätkub pikemaks põnevamatest teatrietendustest ja tennisest muljetades. Kusjuures, Tarmo kinnitab, et 10. september 2022 on tal juba Audiitorkogu III tenniseturniiril osalemiseks kalendris broneeritud.

Tarmo otsustas juba kooliajal, et soovib majandust õppima minna, sest tundis end numbrimaailmas mugavalt ning eriala tundus võimalusterohke. Kuigi eesmärk oli esialgu raamatupidajaks saada, siis elu viis ta ligi 15 aastat tagasi Grant Thorntonisse audiitori assistendiks, kus ta tänaseks päevaks on tõusnud partneriks ning töö ei ole veel rutiini tekitanud. 

Väljakutseid otsiv ja võimalusi leidev

Tarmo on elupõline tallinlane, kuid lisab kiirelt, et suved on ikka maal veetnud ning heina- ja mahlategu ei ole võõrad. Huvi numbrite vastu tekkis üsna varakult ning siht oli selge – Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, sest finantsarvestus tundus põnev ja struktureeritud. „Alguses oli küll eesmärk raamatupidamise pool, aga olles juba mõnda aega õpinguteid käinud selgus, et niisama lihtsalt raamatupidajaks ei saa, vaid tahetakse ikka kogemusi ja praktikat. Kuidagi sattus auditi assistendi kuulutus ette ja nõnda jätkusid õpingut assistendi rollis ja koolitee liikus edasi elukooliks auditi valdkonnas.“

Lapsepõlves käis Tarmo näiteks kabetrennis ja mõtiskleb, et eks sealgi peab teadma mitu käiku ette – mõtlema ja planeerima. „Planeerimine on mulle alati meeldinud, võib-olla teinekord liigagi palju, võiks spontaansem olla. Kuigi spontaansust on auditis samuti – tuleb ootamatuid olukordi, millele kiirelt ja kompetentselt reageerida. Rutiini üle küll kurta ei saa, sest praegu on olnud iga aasta teisest erinev.“

„Kui ma 2007. aastal tööd alustasin, siis ma ei kujutanud ette, et sinna nii pikaks pidama jään – varsti täitub juba 15. aasta. Mõtlesin, et saan kogemusi, oskusi ja praktikat, kuid mulle väga meeldis selle töö hooajalisus ning võimalus tegeleda paljude erinevate projektidega. Saan rohujuure tasandil näha erinevate ettevõtete siseelu – kogu aeg uued kogemused ja võimalus areneda.“ Tarmo karjäär on läinud stabiilselt tõusvas joones, kuid ta on ka ise haaranud võimalustest, et areng seisma ei jääks. Nõnda võib nimetada teda pakendiauditi eksperdiks ning möödunud hooaja lõpus viis ta ka Audiitorkogu liikmetele läbi koolituse „Pakendiettevõtja finantsjuhtimise ja pakendiaruande audiitorkontroll“.

Teisalt peab Tarmo Eesti auditivaldkonna eeliseks võimalust auditeerida väga erinevate tegevusaladega ettevõtteid, samas kui suuremates riikides on rohkem spetsialiseerumist. Lemmikvaldkonda tal auditeerimiseks ei ole, kuid sõnab, et mõnd panka oleks põnev auditeerida: „Mastaap ja keerukusaste on arvestussüsteemides hoopis teine. Lõpptulemusena, muidugi, lõpuks jooksevad ikkagi numbrid bilansi-, kasumiaruande-, rahavootasemel kokku, kuid süsteemid selle taga on hoopis teistsugused.“

Tarmo kolleegid toovad tema laiade teadmiste kõrval esile tema energilisust, positiivsust ning lahkust – kui abi küsida, siis ta võtab alati kolleegi jaoks aega. Äramärkimist leiavad aga ka tema kokakunst ja sõbralik kontorikoer Harvey. „On tõesti juhtunud, et olen kontorisse kooki viinud,“ lisades, et spetsialiteediks on brownie’d. „Mulle meeldib süüa ja süüa teha – see on üks hea tegevus, mis toidab, aga peale väsitavat tööpäeva aitab ka mõtteid mujale viia.“

Tarmo viib aeg-ajalt kontorisse külla ka corgi Harvey. 

Kes teeb, see jõuab

Kui karjäärist audiitorina rääkides käis korduvalt läbi sõna „väljakutse“, siis hobisid ja vaba aega kirjeldades lisandub „põnevus“, mida iseloomustab ka tema küllaltki omalaadne hobi kergejõustikukohtunikuna: „Ma olen kergejõustikukohtunikuna tegutsenud lapsest peale, sest see oli põnev ja pakkus väljakutseid. Teismelisele anti kohtunikulipud kätte ning on suur vastutus olla vanemkohtunik näiteks kaugus-, teivas- või kõrgushüppes. Pidin fikseerima tulemuse ning jälgima, et kõik oleks kooskõlas nõuete ja regulatsioonidega.“ Tänasel päeval ei tegutse ta enam aktiivselt kohtunikuna, kuid panustab Kergejõustikuliidu tegevusse olles revisjonikomisjoni esimees.

Nii kohtunikutöö kui töö audiitorina nõuab määruste jälgimist ning ebakõlade fikseerimist: „Kumbki töö ei ole mustvalge – kui kohtunikuna on mingisugune kahtlus, näiteks, kas oli üleastumine või ei olnud, siis määrus ütleb, et otsus tuleb teha sportlase kasuks. Audiitoril on tõlgendusruumi rohkem – audiitoril võib jääda juhtkonnaga eriarvamus, see fikseeritakse ning mõju on aruandele kui tervikule. Need tööd ei ole üks-ühele samad, kuid on nüansse, mille vahele võrdusmärke tõmmata.“ Kui uurida lemmikkergejõustiklase kohta, siis ütleb, et elab kõigile kaasa samaväärselt – häid tulemusi on hea vaadata.

Fotojäädvustus Audiitorkogu II tenniseturniirilt.

Praegu kulub vabast ajast kõige rohkem tennisele: „Mida rohkem mängid, seda rohkem ja paremini tahad mängida. Kas või Audiitorkogu tenniseturniiril oli näha kui palju on selles mängus emotsiooni ja jooksmist, rabelemist – igal juhul tuleb pall üle võrgu saada. Paarismängus võib ju juhtuda, et löök ei õnnestu nii hästi kui tahaks ning tekib tunne nagu veaks paarilist alt. Eks see ole spordi ilu ja valu – kord õnnestub, kord mitte.“ Tarmo lisab, et Audiitorkogu tenniseturniir on ka hea võimalus tutvuda kaasaudiitoritega.

Langevarjuhüpetest teatrini ning Ironmanist Võhandu maratonini

Kuigi viimasel ajal on Tarmot teatripubliku seas vähem näha olnud, siis üldiselt on ta ka suur teatrisõber: „Mulle tõesti meeldib teatris käia, aga koroonaajal on seda vähem ette tulnud. Üks pikalt oodatud tükk oli „Lehman Brothers“ – kaks või kolm korda tuli seda edasi lükata. See oli aga ootamist väärt – Malmsten, Kangur ja Võigemast tegid väga laheda tüki. Seda mängitakse jätkuvalt, nii et soovitan kõigile! Seal oli palju numbrilist poolt ja audiitorina mõtlesin korduvalt, et tahaks üle kontrollida.“

Kuna mul oli ka küllaltki värske kogemus „Lehman Brothersiga“, siis jäime sel teemal muljetama ning panin diktofoni kinni. Tegelikult jõudsime seejärel veel pikalt rääkida ka langevarjuhüpetest, millega Tarmo mitu aastat tagasi oli tegelenud. Eesmärk oli jõuda üksinda hüppamiseni, kuid heitlike ilmade tõttu ta selleni ei jõudnud. Kord keelati algajale hüppajale hüppamine ära suisa poolelt lennult kehvade ilmaolude tõttu, nii et kuigi öeldakse, et hüppajatest keegi üldjuhul selle lennukiga ei maandu, siis Tarmol on ka see kogemus olemas.

"Pakendiettevõtja finantsjuhtimise ja pakendiaruande audiitorkontrolli" koolituse salvestuselt ruttas Tarmo otse Võhandu maratonile.

Kolleegidega on Tarmo osalenud ka Ironmanil ja kui palusin artikli juurde pilte, saatis ta pildi tänavuselt Võhandu maratonilt ning mullegi meenus, kuidas ta sinna otse Audiitorkogus salvestatud pakendikoolituselt kiirustas. „Audiitori töö on täis väljakutseid ning seetõttu on väga oluline, et oleks ka muid huvisid – muidu võib mattuda liialt töösse.“