Parimad arvestusala uurimustööd 2020: Siirdehindade dokumenteerimine kolme ettevõtte näitel

Autor: Eve Lille

Autori tutvustus: Eve Lille on viimased kaks aastat töötanud BDO Eestis finants- ja ärinõustamise alal ning alustas magistriõpinguid Taltechi ärirahanduse ja majandusarvestuseõppekava majandusarvestuse suunal. Mõtte lõputöö kirjutamiseks siirdehindade teemal andis eelkõige isiklik tööalane kokkupuude antud valdkonnas nii nõustamise kui ka audiitorkontrolli raames.

Lõputöö pealkiri: Siirdehindade dokumenteerimine kolme ettevõtte näitel

Töö lühikirjeldus:

Siirdehindade teema on päevakajaline nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil ja seega on oluline ajakohastada seotud isikute vahelisi tehinguid reguleerivat seadusandlust ning praktilisi juhiseid üha muutuvas keskkonnas. Teema aktuaalsusest lähtudes seati eesmärgiks leida kontrollitud tehingute turuväärtuse määramise meetodite dokumenteerimise sarnasusi ja erinevusi, uurida dokumenteerimist mõjutavaid asjaolusid ning selgitada välja praktikas levinumad lähenemisviisid siirdehindade maksustamise korraldamisel kolme ettevõtete näitel.

Lõputöös on välja toodud järgnevad autori jaoks olulisemad järeldused:

1) Eesti kontekstis esineb siirdehindu ja dokumentatsiooni koostamist käsitletavates juhendites terminoloogilisi ja metodoloogilisi vajakajäämisi. Seda eelkõige dokumentatsiooni süstematiseerimises ja tehingu hinna tõendamise protsessireeglites, mistõttu on tehingute hindade tõendamine praktikas maksumaksjate jaoks ebamõistlikult keeruline. Seega autori arvates tuleks Eesti kontekstis siirdehindu käsitlevaid juhendeid ajakohastada ning täiendada rahvusvahelistes siirdehinna regulatsioonides tehtud muudatuste ning täienduste valguses.

2) Erinevate tehingute turuväärtuse määramiseks ei ole alati võimalik kasutada kõigile võrdsetel alustel sobivaid lähenemisviise, mis annaksid igas situatsioonis piisavalt usaldusväärse tulemuse. Seega asjakohase meetodi valik tehingute turuväärtuse määramisel sõltub suuresti tehingute iseloomust ja tingimustest. Sellest tulenevalt oleks võimalusel mõistlik turuväärtuse määramise analüüs teostada tehinguliikide kaupa, võttes dokumenteerimisel arvesse ka võrreldavate andmete olemasolu ning saadava tulemuse usaldusväärsust.

3) Nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva dokumenteerimise puhul sõltub turuväärtuse määramise meetodi valik usaldusväärse tõendusmaterjali kättesaadavusest kindla ajaperioodi kohta. Sellest tulenevalt peaks maksumaksja hindama olukorda ning kaaluma, milline lähenemisviis oleks asjaolusid arvestades kõige asjakohasem ning ressursisäästlikum.

4) Dokumentatsiooni koostamine peale tehingute toimumist kasutades ex post facto analüüsimeetodit suurendab muudel võrreldavatel tingimustel ettevõtete halduskoormust, pidades silmas nii ajalisi kui ka rahalisi ressursse. Sellest tulenevalt autor arvab, et võimalusel peaksid maksumaksjad leidma tõendusmaterjali enne tehingute tegemist vältimaks hilisemat põhjendamatut halduskoormuse ning kulude suurenemist siirdehinna dokumentatsiooni koostamisel.

Esitatud järelduste põhjal on võimalik väita, et praktikas esineb probleeme siirdehindade turuväärtuse määramise meetodite rakendamisel ning dokumentatsiooni koostamisel. Seega on asjakohane siirdehindade dokumenteerimisega seotud aspekte süvendatult edasi uurida just maksumaksja halduskoormuse optimeerimise seisukohast vaadatuna.

Lõputöö terviktekst on kättesaadav: https://audiitorkogu.ee/est/2020-aasta-tood.