Audiitorkogu / 04. november 2019

Parim audiitortegevuse alane uurimustöö: Audiitoraruannete analüüs aastatel 2012-2017 ja nende kasutajate ootused

Audiitorkogu avaldab oma kodulehel sel sügisel lõppenud arvestusala uurimistööde konkursi parima audiitortegevust käsitleva lõputöö kokkuvõtte. Kristel Vist analüüsib oma magistritöös audiitorite aruandeid 2012-2017 perioodist ja nende kasutajate ootusi. Töö valmis Tallina Tehnikaülikooli magistriõpingute käigus, magistritöö juhendajaks oli Iivi Maspanov.

Autori lühitutvustus: Olen 25-aastane, lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna bakalaureuseõppe ärindus erialal ning magistriõppe majandusarvestus ja ärirahandus erialal. Ühe semestri oma magistriõppest veetsin Erasmus+ üliõpilasvahetuse programmiga Spliti Ülikoolis. Töötan rahvusvahelises audiitorettevõttes vanemkonsultandina.

Magistritöö pealkiri: Audiitoraruannete analüüs aastatel 2012–2017 ja nende kasutajate ootused

Magistritöö lühikokkuvõte:

Eesti audiitortegevust on mõjutanud rahvusvahelised audiitortegevuse standardid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2006/43/EÜ ja 2014/56/EL. Viimastel aastatel on audiitoraruannetes toimunud märkimisväärne areng ning senisest enam pööratakse tähelepanu audiitoraruandes esitatava informatsiooni täiendamisele. Enim on muudetud avaliku huvi üksuste audiitoraruannete vormi ja kohustuslikku sisu.

Magistritöö audiitoraruannete analüüsi tulemusena selgus, et 2016. aastal kehtima hakanud direktiivil 2013/34/EL, mille kohaselt tõusid kohustusliku auditeerimise piirmäärad, oli negatiivne mõju Eesti finantsaruannete kvaliteedile ja audiitoraruande kasutajatele.  Välja võib tuua neli olulisemat aspekti, miks direktiivil oli negatiivne mõju:
1) Osa majandusaasta aruandeid, mis oli varasemalt auditeeritud, on nüüd läbinud ülevaatuse, mis annab audiitoraruande kasutajatele väiksema kindluse finantsandmete usaldusväärsusest ning vähendab finantsaruannete läbipaistvust.
2) Ülevaatuse protseduurid tuvastavad majandusaasta aruannetes vähem vigu ja sellel on negatiivne mõju finantsaruannete kvaliteedile.
3) Üleüldine finantsaruannete kvaliteet võis langeda, sest väiksemad ettevõtjad, kelle majandusaasta aruannetes tuvastatakse rohkem vigu, langesid auditi ja ülevaatuse kohustuse nõude alt välja.
4) Kuigi alates 2016. aastast on Eestis muutunud audiitoraruanded oluliselt põhjalikumaks, siis on uue direktiivi tõttu vähenenud audiitoraruannete arv ning suurenenud ülevaatuse aruannete arv. See võis suurendada ootuste lahknevust finantsauditis, sest ülevaatuse aruanne on võrreldes audiitoraruandega oluliselt lühem ning annab oma lugejale vähem informatsiooni.

Kuigi auditi ja ülevaatuse piirmäärasid on viimastel aastatel tõstetud ning seetõttu on oluliselt vähenenud auditeeritud ettevõtjate arv, selgus uuringust, et audiitoraruande kasutajad on rahul hetkel kehtivate piirmääradega. Tulemustest võib järeldada, et audiitoraruande kasutajate huvi nende väikeettevõtjate audiitoraruannete vastu, kelle üle piirmäärade tõstmisel kontroll vähenes, ei ole väga suur. Sageli juhivad väikeettevõtjate omanikud oma ettevõtet ise ning audiitori arvamus ei ole nende omanikele niivõrd oluline. Lisaks on enamasti väikeettevõtjatel vähe või puuduvad üldse kreeditorid ja/või investorid, kelle jaoks võiks audiitori arvamus olla oluline. Audiitoraruanne muutub oluliseks kui ettevõttes on omanikke palju, ettevõtet juhib palgaline juhtkond, on arvestatav hulk kreeditore ja/või investoreid.

Magistritöö tulemustest selgus, et audiitori arvamusel on kindlustandev ja usaldusväärsust loov roll otsuste vastuvõtmisel. Märkusteta arvamus suurendab finantsandmete usaldusväärsust ning annab kindluse, et mitterutiinsed ja suuresummalised tehingud on kajastatud korrektselt.

Uuringus osalenud audiitoraruande kasutajate ootused ületavad mitmes valdkonnas seda, mis on tegelikkuses vastavalt auditeerimisstandarditega kohustatud audiitoraruandes esitada. Kõige enam ootavad uuringus osalejad, et audiitoraruandes täiendataks audiitori tehtud tähelepanekuid, k.a leitud vigade ja erandite kirjeldust. Soovitakse, et audiitoraruanne tooks enam välja ettevõtte finantsandmete puudused ja vead. Tulemustest selgus, et audiitoraruande kasutajad ootavad, et audiitoraruanne annaks rohkem edasi uut informatsiooni ja lisandväärtust. Soovitakse, et audiitor väljendaks audiitoraruandes oma seisukohti ega kopeeriks standardites esitatud standardset audiitoraruannet. Uuringutulemuste põhjal võib väita, et soovitakse veelgi enam ettevõttespetsiifilist informatsiooni. Mõned vastajad on seisukohal, et audiitoraruanded võiksid edasi anda audiitori soovitusi ja nõuandeid juhtkonnale. Lisaks soovitakse, et audiitoraruanne annaks edasi asjakohaseid hoiatusi tulevikku suunatud finantsinformatsioonis toodud tulemuste saavutatavuse kohta. Seega saab väita, et eksisteerib erinevus selle vahel, millist informatsiooni audiitoraruande kasutajad ootavad audiitoraruandest saada ning mis on vastavalt auditeerimisstandarditele kohustuslik audiitoraruandes esitada.

Uuringu tulemustest selgus, et kõige olulisemaks peetakse ISA täiendusi, mis on seotud audiitori arvamuse ja hinnangutega. Vähem olulisemad on erinevad selgitused audiitori tööst ja kohustustest nt nagu auditi riskipõhise kontseptsiooni ning teatavate auditi terminite ja auditi protseduuride selgitus. Vastajad peavad olulisemaks audiitori arvamust ja hinnanguid kui seda, kuidas ja milliste auditi protseduuridega arvamuseni jõuti.

Audiitoraruande kasutajate jaoks on oluline audiitori hea maine. Rahvusvaheliselt tuntud audiitorettevõtte poolt auditeeritud ettevõte on usaldusväärsem. Vandeaudiitorist olulisemaks peetakse ettevõtet, mille alt vandeaudiitor tegutseb, ning seejuures eelistatakse rahvusvaheliselt tuntud audiitorettevõtteid. Võib väita, et audiitoraruande kasutajad peavad audiitoraruande väljastanud audiitorettevõtte tausta oluliseks.

Magistritöö uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et audiitoraruandes olev audiitori arvamus, tähelepanekud ning leitud vead ja puudused on audiitoraruande kasutajate jaoks oluline informatsioon. Audiitoraruande kasutajad peavad oluliseks audiitori hinnangut juhatuse poolt tehtud raamatupidamislikele hinnangutele ja arvestuspõhimõtete asjakohasusele. Kõige enam ootavad audiitoraruande kasutajad, et audiitoraruanded annaks edasi audiitori tehtud tähelepanekuid, k.a leitud vigade ja erandite kirjeldust. Audiitoraruande kasutajad teevad märkuste põhjal korrektuure auditeeritud ettevõtete kohta koostatud finantsprognoosides, laenamisotsustes, investeerimisotsustes ja koostööplaanides.

Vaatamata sellele, et audiitoraruannete vormi ja kohustuslikku sisu täiendatakse sageli, leiavad audiitoraruande kasutajad, et täiendused ei anna soovitud informatsiooni. Et vähendada audiitorile seatud ebamõistlikke ootusi, soovitab autor järgmist:
1) Viimastel aastatel on enim täiendatud avaliku huvi üksuste audiitoraruandeid. Kuna Eestis on avaliku huvi üksuseid vähe, võiks uurida, kas peaks tähelepanu pöörama ka teiste ettevõtjate audiitoraruannete informatsiooni täiendamisele.
2) Viia läbi finantsauditialane lühikursus majanduseriala õppivatele bakalaureusetudengitele, mis annaks ülevaate audiitori kohustusest ja rollist ning auditeerimise põhimõtetest.

Magistritöö terviktekst on kättesaadav https://audiitorkogu.ee/est/konkursi-voidutood-2019

Jaga artiklit:
Menüü