Iga-aastaselt audiitorkontrolli läbivate ettevõtete arv on stabiliseerunud 8000 juures

Juuniga lõppes taaskord üks aastaaruannete koostamise, audiitorkontrolli ja esitamise hooaeg ning algas uus. Ülemöödunud aruannete esitamise periood oli küll tavapärasest pikem, kuid suurt pilti see audiitorkontrollitud aastaaruannete esitamises ei muutnud. Samas suurenes möödunud hooajal ettevõtjate arv, kes esitasid oma aruande PDF-failina, minnes seega mööda Ettevõtjaportaali automaatkontrollidest.

Möödunud perioodi all peame silmas perioodil 1. juuli 2020 – 30. juuni 2021 esitatud, audiitorkontrolli läbinud raamatupidamise aastaaruandeid. Antud perioodi statistika mõistmisel on oluline meenutada, et ülemöödunud perioodil (1. juuli 2019 – 30. juuni 2020) pikendati koroona tõttu raamatupidamise aastaaruannete esitamise tähtaega 31. oktoobrini 2020. Seetõttu esineb nüüd aruannete esitamise statistikas tavapäratu jõnks, mille järgnevas analüüsis elimineerime.

Arusaadavalt ei suurenenud aastaga ettevõtjate huvi audiitorkontrolli vastu 35%, vaid tegu on ülemöödunud perioodil esitamise tähtaja ühekordse pikenduse tagajärjega. Analüüsides aastatepikkust aruannete esitamise trendi ning eraldi perioodidel 01.07.2020–31.10.2020 ja 01.11.2020–30.06.2021 esitatud aruannete arve, pakume välja n-ö normaliseeritud aruannete esitamise statistika, ehk eelduse, mis oleks olnud aruande esitajate arv juhul, kui esitamistähtaega poleks 2020. aastal pikendatud. Sellisel juhul näeks aruannete esitamise statistika viimasel neljal aastal välja järgmine:

Eelnevatest numbritest saab järeldada, et möödunud kümnendi keskpaigas seaduses ettenähtud kohustusliku audiitorkontrolli lävendite allapoole korrigeerimise mõju on peatunud ning iga-aastaselt audiitorkontrolli läbivate ettevõtete arv on stabiliseerunud veidi üle 8000 ettevõtte juures. See tähendab ka ettevõtluskeskkonnas otsuste vastuvõtmiseks usaldusväärse finantsinformatsiooni languse pidurdumist. Seda näitab aeg, kas usaldusväärne informatsioon nii tükiarvuna (audiitorkontrolli läbinud ettevõtete arv) kui ka suhtarvuna majandusse (audiitorkontrolli läbinud ettevõtete majandusnäitajad kogu majandusse) edaspidi tõusuteele pöörab. Etteruttavalt võib öelda, et kui nii läheb, tähendab see majanduskasvu vedamist Eesti suuremate ettevõtete poolt, vastupidisel juhul jällegi väikeettevõtjate, kuni paarimiljonilise müügituluga ettevõtjate poolt.

Samas on ülaltoodud numbrite taga peidus üks ohtlik nähtus, mis loodetavasti jääb ühekordseks – möödunud majandusaastal peatus pikalt langustrendis olnud ettevõtjate arv, kes esitasid oma aastaaruande äriregistrisse PDF-failina, mitte Ettevõtjaportaali võimalusi kasutades.

Teatavasti on Ettevõtjaportaali aruandlussüsteemi sisse ehitatud mõningad automaatkontrollid, mis aitavad nii aruannet koostavat ettevõtjat kui hoiavad ära võimaliku manipuleerimise numbrite ja ka aruande kontrollikohustusega. Teatud määral kontrollitakse ka PDF-failina esitatavaid aruandeid, kuid see jääb kindlasti alla eelnimetatud automaatkontrollidele. Loodame, et kõnealune murettekitav asjaolu jääb vaid ühekordseks jõnksuks ning juba järgmisel perioodil taastub PDF-failina esitatavate aruannete arvu langustrend.