Nõudlus audiitorteenuste järele on rekordtasemel
Nagu tavaks saanud, tehakse suve lõpus ikka kokkuvõtteid audiitorite tööaastast, sest selguvad juulist-juunini mõõdetavad tulemused. Äsja selgunud numbritele tuginedes on rõõm tõdeda, et Eesti ettevõtete huvi audiitorteenuste vastu püstitas 2018-2019 perioodil uue rekordi, lüües eelmise, 2015-2016, tipptaseme. Lõppenud perioodil osutasid audiitorettevõtjad audiitorteenuseid 26,4 mln EUR väärtuses (2017/2018 perioodil 25,1 mln EUR, st +5%; 2015/2016 perioodil 26,2 mln EUR). Samas nõudlus audiitorfirmade poolt pakutavate muude teenuste järele kasvas veelgi enam, mistõttu audiitorfirmade kogutulu kasvas aastases võrdluses ligi 8% (2018/2019 perioodil 44,9 mln EUR).
Eestis osutavad teenuseid ligi 140 audiitorettevõtjat, kes jagunevad oma profiililt laias laastus kolmeks:
- suured, enamasti rahvusvahelistesse võrgustikesse kuuluvad ning lisaks audiitorteenustele ka muid nõustamisteenuseid osutavad suured ettevõtjad;
- keskmise suurusega audiitorettevõtjad, kus ühe või paari vandeaudiitori juhendamisel osutavad teenused ka assistendid;
- väiksemad audiitorettevõtjad, kus üldjuhul osutab vandeaudiitor teenuseid abilisteta.
Vaadates kasvu jagunemist nimetatud segmentide vahel, võime tõdeda, et kasvanud on nõudlus kõigis kolmes, protsentuaalselt aga enim just väiksemate audiitorbüroode omas (10%) ning vähim suurte büroode omas (4%). Samas kogu turust moodustavad suurte büroode pakutavad audiitorteenused 59%, keskmiste omad 16% ning väikeste audiitorettevõtjate omad 25%.
Audiitorteenuste raames osutatakse erinevaid teenuseid, põhilisteks neist on raamatupidamise aastaaruannete auditeerimine ja ülevaatus. Auditeerimise tulu kasvas eelmise perioodiga võrreldes 4% ning ülevaatuse tulu 9%; kogu nõudlus auditeerimise järele oli 20,3 mln EUR ja ülevaatuse järele 3,7 mln EUR. Audiitorteenuste osutamise hinnatase jäi eelmise aastaga võrreldes võrdlemisi samale tasemele: auditeerimise tunnihind suurenes 0,5% võrra ning ülevaatuse oma 1,4%.
Kui kogunõudlus audiitorteenuste osas erinevates audiitorbüroode segmentides oli ühtlasem, siis teenuste lõikes muutust analüüsides läheb pilt mõnevõrra kirjumaks. Enim kasvas nõudlus suurfirmade pakutud ülevaatuse järele (18%), millele järgnesid väikeste büroode pakutavad auditi ja ülevaatuse teenused (11%), nõudlus keskmiste büroode pakutud ülevaatuse järele aga kahanes hoopis 2%. Võttes arvesse, et samal ajal keskmiste büroode poolt läbiviidud ülevaatuste koguarv aastases võrdluses kasvas, peab siin tõenäoliselt eeldama mõningat kliendiprofiili muutust (komplekssema äritegevusega klientide asendumine lihtsama ärimudeliga klientidega) ja/või napilt ülevaatuse piirmäära ületavate klientide lisandumist, mis on üldist majanduskasvu arvestades väga tõenäoline.
Vaadates tulevikku (hooaeg 2019-2020), millest on tänaseks saanud küll juba olevik, on audiitorettevõtjate põhilised väljakutsed segmenditi mõnevõrra erinevad. Audiitorettevõtjad, kes kasutavad lisaks vandeaudiitoritele ka abistavat tööjõudu, on selle tööjõu pärast sunnitud konkureerima nii IT- kui finantssektoriga. Lähtuvalt eeltoodust on neil 2 varianti: kanda kasvavad palgakulud edasi oma teenuste hinda või digitaliseerida-automatiseerida jätkuvalt oma protsesse - see teguviis võimaldaks küll sisendhindu kontrolli all hoida, ent suurendaks tõenäoliselt kvaliteediriske. Väiksemate audiitorbüroode väljakutse on hoida jätkuvalt taset, mis võimaldab üksiküritajal turgu reguleerivate reeglitega kooskõlas teenust osutada, kuid tähendab pikemas perspektiivis samuti vajadust digitaliseerimise-automatiseerimise järele ja/või ühinemist teiste vandeaudiitorite või audiitorbüroodega.