Märt-Martin Arengu / 07. juuli 2021

Jätkusuutlikkus hiilib Eesti seadustesse

1. juunil jõustusid mõningad muudatused audiitortegevuse, raamatupidamise ja väärtpaberituru seadustes. 

Kui esimese kahe puhul on tegemist ühe osaga jätkuvast tulevikuaruandluse ehk niinimetatud jätkusuutlikkuse aruandluse Eesti kasutajateni jõudmisest, siis väärtpaberituru seadus sai menetluslikel põhjustel siia paketti lisamisega priiküüdi.

Usutavasti on paljud ettevõtjad ja arvestuseksperdid juba mõnda aega kuulnud, mõni ehk oma silmaga ka näinud, paljulubatud jätkusuutlikku aruandlust. Mis see on? Nagu Pipi otsitud spunk, on ka jätkusuutlik aruandlus erinevate inimeste jaoks midagi erinevat. Artikli autori jaoks on tegu avalikkusele või majandusotsuste tegijatele rohkema võrreldava ja kontrollitud info esitamisega, millegi enama pakkumisega kui seni raamatupidamise aastaaruandesse kirja saanud numbrid ja põhimõtted. 

Kuni valdkond veel areneb, on üheks lihtsaimaks viisiks peetud majandusaasta aruandes tegevusaruande täiendamist uue ja vajaliku infoga. Artiklis võtame luubi alla juuni algul jõustuvate seadusemuudatuste tagamaad ja mõjud ettevõtjatele. 

Seaduste muudatuste taust

Audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muudatused seostuvad majandusaasta osaks oleva tegevusaruandega. Euroopa Komisjoni töörühm hindas hiljuti, kas ja mis ulatuses on Eesti võtnud üle Euroopa Liidu direktiivi 2103/34/EL nõuded. Töörühma ühe lõppjäreldusena tuleb kohalikes seadustes täpsustada tegevusaruannetes esitatavat informatsiooni ja selle kontrollimise ulatust audiitori poolt. Jõustuvad seadusemuudatused eemaldavadki tolle Euroopa Komisjoni hinnangul eksisteerinud ebakõla Eesti seaduste ja mitme aasta taguse Euroopa Liidu direktiivi vahel.

Loe pikemalt juunikuu 2021 ajakirjast Raamatupidamisuudised RUP.

Jaga artiklit:
Menüü