Audiitorkogu kokkuvõte aastast 2016

Veel aasta tagasi ei ennustanud miski tänavusi ühiskondlikke tõmbetuuli Eestis ja maailmas. Enamik asjatundjaid usub, et oleme astumas suureneva määramatuse ja ebakindluse ajajärku ning kes veel, kui mitte audiitorid peaksid aitama selles kaoses luua arusaamist ja kindlustunnet. Audiitorkogul on eriti hea meel, et Eesti riigipeaks on saanud põhjaliku auditeerimiskogemusega asjatundja ning hea riigi ekspert ja usume, et see annab meie rahvale ja ettevõtjatele kindlustunde, et ka kõige keerulisemates olukordades jääb võitjaks ratsionaalsus ning terve mõistus!

Eesti arvestusekspertide jaoks oli aasta 2016 ühelt poolt stabiilse kasvu, arengu ning ühiskondliku mõju suurenemise aasta. Teisalt nägime ka mitmete protsesside takerdumist ning ebakindluse kasvu tuleviku osas. Kuid möödas ta on, saame kujuteldavasse audiitori küsimustikku 2016. aasta taha „linnukese“ ära teha.

Kasv Eesti majandusest kiirem

Audiitorite aruandlusperioodi aastaring kestab professiooni spetsiifikast tulenevalt 1. juulist 30. juunini. Perioodil juuli 2015-juuni 2016 kasvas audiitorteenuste käive Eestis 3,7% ja ulatus 26,2 miljoni euroni (juuli 2014 - juuni 2015: 25,3 miljonit eurot). Audiitorettevõtete kogutulu (koos auditi-väliste lisateenustega) kasvas aga tervelt 7% ning ulatus ligi 40 miljoni euroni. Kuna teatavasti on Eesti auditi turust pisut üle poole 5 suurema audiitorettevõtja (PwC, EY, KPMG, Deloitte ja Grant Thornton) käes ning ülejäänud 145 katavad ära teise poole, siis üldistatult võib öelda, et möödunud aastal kasvas audiitorteenuste käive just keskmiste ja väikeste audiitorettevõtjate poolel ning suuremate ettevõtete peamiseks kasvuallikaks olid erinevad professionaalsed lisateenused ja konsultatsioonid. Suundumus, et auditi ja kindlustandvate teenuste osakaal audiitorfirmade kogukäibes aasta-aastalt kahaneb, on valitsev kogu maailmas ning näitab lisaks sellele, et audiitorfirmadel on võimekus oma klientidele väljaspool standardset audiitorteenust lisaväärtust pakkuda ka klientide eelistust osta ärinõustamisteenuseid oma usaldusväärselt audiitorilt.

Konkurents Eesti auditi turul on jätkuvalt väga tihe ning kasv ei tule kergelt. Nii näiteks tuli eelnimetatud 3,7% müügitulu tõusu saavutamine suures osas ka suurenenud ressursikulu arvelt: audiitorteenuste osutamisele kulunud aeg kasvas 9% ja audiitorteenuseid osutavate töötajate arv 8% - sama töö tegemiseks kulutasid audiitorid eelmise aastaga võrreldes oluliselt rohkem inimressurssi - seega on auditi turu kasvust suurimateks kasusaajateks just auditi ja muude kindlustandvate töövõttude tellijad. Audiitorfirmad on aga üha olulisemad tööandjad: neis töötab kokku juba üle 700 spetsialisti, s.h auditi valdkonnas üle 500. Eesti audiitorettevõtjate ning vandeaudiitorite koguarv püsib stabiilsena (vastavalt 150 ühingut ja 350 audiitorit), toimub tavapärane mõõdukas põlvkondade vahetumine: kutsesse tuli aasta jooksul juurde 17 uut vandeaudiitorit ja sama palju ka lahkus, samuti sai tegevusloa 5 audiitorettevõtjat ning sama palju lõpetas kutsetegevuse.

Auditi kvaliteet üha kõrgem ja järelevalve rangem

Ühtlase kvaliteedi tagamine audiitortegevuse osutamisel on aastaid olnud audiitortegevuse järelevalve kuum teema. Üha keerukamaks muutuvas finantsmaailmas ja põhjalikumate regulatsioonide tingimustes on auditi kvaliteedi tagamine väljakutse kõigile, kuid siiski on heameel nentida, et viimase viie aasta jooksul, mil sõltumatud kvaliteedikontrolli töörühmad on audiitorite järelevalvet teostanud, ei ole varem kontrolli tulemused olnud nii head kui mullu: audiitorettevõtjad, kes moodustavad ligikaudu 97% audiitortegevuse kogumahust, said oma kvaliteedile positiivse hinnangu.

Järelevalvenõukogu ja Audiitorkogu juhatus on jätkuvalt väljendanud seisukohta, et nii audiitorfirmade võrdsete konkurentsitingimuste kui auditi klientide huvide seisukohalt ei ole võimalik puuduliku kvaliteediga audiitorteenuse osutamist tolereerida. Negatiivse tulemusega lõppenud kvaliteedikontroll toob igal juhul kaasa korduskontrolli ning teistkordsele olulisele rikkumisele järgneks suure tõenäosusega juba tegevusloa äravõtmine.

Audiitori ja ettevõtte juhtkonna suhtlus aktiivsemaks!

Aasta lõpul jõustuvad mitmed uued auditeerimisstandardid, mis mõjutavad küll eeskätt audiitorite tööd, ent ei jäta puutumata ka auditeeritavaid. Rahvusvaheliste standardite ja parimate praktikate eeskujul loodud uute eestikeelsete standardite eesmärgiks on suurendada audiitori aruande väärtust, muutes selles esitatava teabe kasutajate jaoks asjakohasemaks. Muudatused hakkavad kehtima juba 15. detsembril 2016 või pärast seda lõppevate perioodide finantsaruannete auditite kohta.

Üldpõhimõttena näevad uued standardid ette, et audiitori suhtlus auditeeritava organisatsiooni tippjuhtkonna ja omanike esindajatega peab olema senisest veelgi sisukam ja aktiivsem. Samuti muutuvad börsiettevõtetele antavad auditi aruanded oluliselt sisukamateks ja detailsemateks. Aasta pärast rakendub sama nõue ka kõigile avaliku huvi üksustele, kelle hulk täna kehtiva seadusandluse järgi on ligikaudu 200, ent Rahandusministeeriumi ettevalmistatavate seadusemuudatuste kohaselt peaks nende arv juba lähikuudel märkimisväärselt vähenema. See muudatus vähendab ka paljude avaliku huvi seisukohalt vähemoluliste ettevõtete ja avaliku võimu üksuste halduskoormust.

Audiitortegevuse õiguslikust regulatsioonist tuleneva ebavajaliku halduskoormuse täiendav vähendamine ning nullbürokraatia põhimõtete ulatuslik rakendamine on vägagi aktuaalsed teemad Eesti audiitorite kogukonna jaoks. Seoses juba pikemat aega ettevalmistatava audiitortegevuse seaduse muudatustega on audiitorite ootused suured.

Audiitorkogu e-edulugu jätkub

Aasta üheks tähtsündmuseks Audiitorkogu jaoks oli auditeerimistarkvara E-dok funktsionaalsuste oluline täiendamine, võimaldamaks selle laialdasemat kasutuselevõttu ka siseaudiitorite seas. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rahaliste vahendite abil valminud arendused parandavad valimite moodustamise ning meeskonnatöö ja audiitori-auditeeritava vahelise suhtluse funktsionaalsust ning teevad algselt eeskätt vandeaudiitorite jaoks kujundatud tarkvara atraktiivseks töövahendiks ka siseaudiitoritele. Uuenenud E-dok’i vastu on tundnud huvi ka juba mitme naaberriigi siseaudiitorid ning esimesed koostöökokkuleppedki on sõlmimisel.

Rahvusvahelise koostöö poolelt oli aasta sündmuseks juunikuine Eesti audiitorite tiimi nädalane koolitusprojekt Gruusia audiitoritele rahvusvaheliste auditeerimisstandardite praktilisest rakendamisest. Väga mahuka ja keeruka kursuse materjali töötasid Eesti audiitorid ise välja ja kujundasid vastavalt vastuvõtjamaa oludele, pälvides erakordselt sooja vastuvõtu ja ülipositiivse tagasiside. Audiitorkogu eesmärgiks on sarnast koolituspaketti teistelegi välisturgudele pakkuda.

Loodame head uut aastat!

Uude aastasse jäävad Eesti audiitorid vaatama ärevalt ja ootusrikkalt. Aasta näitab, mil määral mõjub auditi turgu eelmisel aastal jõustunud kohustuslike auditi piirmäärade vähenemine. Samuti ootavad audiitorid avalikult võimult selgust audiitortegevuse järelevalve mudeli ja selle riigipoolse jätkusuutliku rahastamise osas. Omalt poolt on audiitorid jätkuvalt valmis oma erialaseid oskusteadmisi rakendama, rääkimaks kaasa nii äris kui ühiskonnas laiemalt, osundades probleemide põhjustele ning pakkudes lahendusi.

Nagu ka ülejäänud ettevõtlikud inimesed, jälgivad audiitoridki põnevusega seda, milliseid muudatusi ettevõtluskeskkonnas, sealhulgas maksunduses, loodav koalitsioon planeerib. Esialgse informatsiooni kohaselt võib ennustada, et nii mitmegi muudatuse rakendamiseks võivad ettevõtjad vajada lisatuge, mida audiitorid on valmis pakkuma.

Audiitorkogu soovib kõigile arvestusala professionaalidele  tegusat uut aastat!

Artikkel ilmus ajakirja Raamatupidamisuudised aastalõpunumbris (nr 8, 2016), vaata ka www.rup.ee