1. Muu informatsioon

1.1 Küsimus:

Ettevõttel on oluline ebakindlus seoses tegevuse jätkuvusega ning raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud info on ammendav ja korrektne. Tegevusaruandes olulist ebakindlust seoses tegevuse jätkuvusega ei mainita ega kirjeldata. Kas audiitor peab oma aruande osas „Muu informatsioon“ kuidagi käsitlema tegevusaruandes olulise ebakindluse kohta info mitte esitamist?

1.1 Vastus:

Audiitori tööd seoses muu informatsiooniga (tegevusaruandega) käsitletakse standardis ISA 720 (muudetud). Standardi nõudest tulenevalt, peab audiitor lugema muud informatsiooni ja kaaluma seda tehes, kas esineb olulisi lahknevusi:

  • muu informatsiooni ja raamatupidamise aastaaruande vahel ja/või
  • muu informatsiooni ja auditi käigus saadud teadmiste vahel.

Kui tehtud töö põhjal teeb audiitor järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, peab audiitor nõudma selle parandamist ning kui oluline väärkajastamine on parandamata, peab audiitori aruande osa „Muu informatsioon“ sisaldama avaldust, milles kirjeldatakse muus informatsioonis esinevat parandamata olulist väärkajastamist. Audiitor ei tee muu informatsiooni kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. 

 

2. Ülevaatused

2.1 Küsimus:

Kuidas toimub ülevaatuse töövõtus riskide hindamine/määramine (kas on olulise väärkajastamise riskid või olulised valdkonnad), ISRE räägib oluline valdkond, kas see tähendab valdkonda, mis on suurem kui üldine olulisus? Milline on praktika?

2.1 Vastus:

Standardi kohaselt peab audiitor tuvastama finantsaruannetes valdkonnad, kus võivad tekkida olulised väärkajastamised. Praktikas määratakse olulisteks valdkondadeks need aruande kirjed, mis ületavad määratud olulisuse, lisaks audiitor mõtleb läbi ka muud valdkonnad, sest olulisuse kontseptsioon hõlmav nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset mõõdet. Oluliseks valdkonnaks võib osutuda ka näiteks tegevuse jätkuvus, tehingud seotud osapooltega, kohustuste täielikkus, pettus jms.

 

2.2 Küsimus:

Kas pettuse risk on ülevaatuse töövõtus oluline valdkond nagu auditis? Otseselt ei tulene see kuskilt ISREst, kuid tuleb teha järelepärimisi juhtkonnale. Milline on praktika?

2.2 Vastus:

Pettus võib olla oluline valdkond, kuid ei pea olema alati – see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja audiitori arusaamisest majandusüksusest ja järelpärimiste ning protseduuride kaudu saadud tulemustest. Standardi kohaselt tuleb teha järelepärimisi, mis peavad hõlmama pettuse või ebaseadusliku tegevuse olemasolu või kahtlust. Juhul, kui on viiteid, et majandusüksuses on toimunud pettus või õigusnormide mittejärgimine, või kui seda kahtlustatakse, peab audiitor vahetama selle kohta infot asjakohase tasandiga või valitsemisülesandega isikutega (kui pole keelatud seadusega), nõudma juhtkonnalt mõju hindamist (finantsaruannetele), kaaluma, millist mõju see avaldab audiitori kokkuvõttele ja tegema kindlaks, kas on vaja raporteerida väljapoole majandusüksust (vaata täpsemalt ka ISRE 2400 (muudetud lg 52)).

 

2.3 Küsimus:

Kas ülevaatuse töövõtus võib määrata selgelt tühise vigade piiri (olulisus näiteks 30 000 eurot, selgelt tühiste vigade piir 3 000 eurot). Milline on praktika?

2.3 Vastus:

Praktikas enamasti määratakse ka selgelt tühiste vigade piir, kuid on ka selliseid võrgustikke, kus see lubatud ei ole. Metodoloogiakomisjoni arvates selgelt tühiste vigade piiri määramine ei ole keelatud, kuid standard seda ei nõua.

 

2.4 Küsimus:

Teostades analüütilisi protseduure ülevaatuse töövõtus, peab seadma ootusi (ISRE 2400 p A91), kas iga rea kohta tuleb ootus seada (sh raha ja pank/ omakapital kus  ei saa ootusi seada) või piisab kui on seatud ootused KPIde kohta? Kas piisab kui seame ootuse, et samad summad kui eelmine aasta vs+/- olulisus? Milline on praktika?

2.4 Vastus:

Ootusi ei pea seadma nende aruande ridade kohta, kus arvnäitajad on alla olulisuse ja/või nende ridade kohta, mis ei ole valdkonnad, kus võivad olulised väärkajastamised esineda. Märgime, et tegu ei ole substantiivse analüütiliste protseduuridega (nagu auditis) ja seega ei pea ootuse kujundamisel lähtuma nendest reeglitest. Küsimuses viidatud punkt toob näiteid informatsiooni allikatest, mida olenevalt töövõtu tingimustest ootuste kujundamiseks kasutada, nendeks on:

  • võrreldava(te) möödunud perioodi(de) finantsinformatsioon, võttes arvesse teadaolevaid muudatusi;
  • informatsioon eeldavate tegevus- ja finantstulemuste kohta, näiteks eelarved või prognoosid, sealhulgas vahe- või aastaandmete ekstrapoleerimine;
  • finantsinformatsiooni elementide vahelised suhted perioodi jooksul;
  • informatsioon majandussektori kohta, milles majandusüksus tegutseb, näiteks brutomarginaali info, või majandusüksuse käibe ja ostjatele esitatud nõuete suhtarvu võrdlemine majandussektori keskmise suhtarvuga või teiste võrreldava suurusega ja samas majandussektori tegutsevate majandusüksuste suhtarvudega;
  • finantsinformatsiooni ja asjassepuutuva mittefinantsinformatsiooni suhted, näiteks tööjõukulud jagatuna töötajate arvuga.

Ka KPI võib olla ootus, oluline on, et oleks põhjuslik seos KPI ja finantsaruandes sisalduvate arvnäitajate vahel ning protseduur annab audiitorile täiendava kindlustunde.

 

2.5 Küsimus:

Kas ülevaatuse töövõtus peab dokumenteerima sisekontrollid ja andma enda hinnangu? Milline on praktika?

2.5 Vastus:

Standard ei nõua sisekontrollisüsteemi kaardistamist ja selle toimimisele hinnangu andmist. Standard ütleb, et audiitor peab omandama arusaamise majandusüksuse ja selle keskkonnast, et tuvastada valdkonnad, kus võib tekkida olulisi väärkajastamisi ja tagada alus nende valdkondadele suunatud protseduuride kavandamiseks. Audiitor võib arusaamise omandamisel majandusüksusest ja selle keskkonnast kaaluda ka alljärgnevat (ISRE 2400 (muudetud) lg A78:

  • tippjuhtkonna suhtumine ja majandusüksuse kontrollikeskkond, mille kaudu majandusüksus käsitleb finantsaruandlusega ning majandusüksuse finantsaruandlusalaste kohustuste järgimisega seotud riske;
  • majandusüksuse arvestusandmete ja seotud informatsiooni säilitamist tagavate majandusüksuse finantsarvestuse ja aruandluse süsteemide ning nendega seotud kontroll(imehhanism)ide arengutase ja keerukus;
  • majandusüksuse protseduurid tehingute kajastamiseks, klassifitseerimiseks ja summeerimiseks, mis annavad teavet, mis esitatakse finantsaruannetes ja nendega seoses avalikustatud informatsioonis;
  • sellised asjaolud, mille tulemusel tuli majandusüksuse möödunud perioodide finantsaruannetes teha arvestusalaseid korrigeerimisi

Praktikas omandatakse arusaamine (mis ei tähenda alati sisekontrollide üksikasjalikku kirjeldust/kaardistamist ja detailset dokumenteerimist) ja kui selle arusaamise omandamise käigus ilmnevad olulised puudujäägid ettevõtte sisekontrollikeskkonnas, siis sellest tulenevalt kavandatakse edasised protseduurid.

 

2.6 Küsimus:

Kas ülevaatuse töövõtus peab dokumenteerima lepingud ja protokollid, saatma juristikirja, pangakirja? Milline on praktika?

2.6 Vastus:

Allpool on ülevaade, mida praktikas tehakse:

Lepingud – oluliste valdkondade olulised lepingud, jah

Protokollid – jah

Juristikiri – võib kaaluda kui asjakohane (näiteks kui on pooleli olevad kohtuvaidlused)

Pangakiri – ei ole kohustuslik, kuid seda väga sageli tehakse

 

3. Tegevuse jätkuvus

3.1 Küsimus:

Tegevuse jätkuvuse hindamine üks aasta alates……millest alates siis hinnata? Bilansipäevast? Audiitori aruande kuupäevast?

3.1 Vastus:

Hinnates juhtkonna hinnangut majandusüksuse suutlikkusele jätkata jätkuvalt tegutsevana, peab audiitor katma sama perioodi, mida juhtkond kasutas oma hinnangu tegemiseks, nagu on nõutud rakendatava finantsaruandluse raamistikuga või seaduse või regulatsiooniga, kui selles sätestatakse pikem periood. Kui juhtkonna hinnang majandusüksuse suutlikkusele jätkata jätkuvalt tegutsevana katab lühemat perioodi kui kaksteist kuud alates finantsaruannete kuupäevast vastavalt standardis ISA 560 määratletule, peab audiitor nõudma juhtkonnalt oma hindamisperioodi pikendamist vähemalt kaheteistkümne kuuni, arvates nimetatud kuupäevast (ISA 570.13).

RTJ 1.37 Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuulises perspektiivis alates aruandekuupäevast. Juhul, kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (nt ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Juhul kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes RTJ 13 “Likvideerimis-ja lõpparuanded”, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist.

Kuigi nimetatud standardid viitavad, et tegevuse jätkuvust Eesti finantsaruandluse standardi järgi koostatavate aruannete puhul hinnatakse 12 kuud alates aruande kuupäevast, läbi bilansipäevajärgsete sündmuste peab audiitor kavandama protseduure ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis on talle teatavaks saanud arvamuse kuupäevani.

Audiitorühingu siseselt võib seda perioodi pikendada. Mõnes võrgustikus riskijuhtimise eesmärgil käsitletakse tegevuse jätkuvuse hinnangut sellisena, et see peab lisaks eelpool toodule ära katma aasta alates audiitori arvamuse kuupäevast ning kliendilt palutakse hinnangu pikendamist vastavalt.

 

Menüü